Leonhard Lapin kinkis muuseumile 30. sünnipäeva puhul installatsiooni arhitekturi töölauast – "Arhitekti tööriistad. Ready made. 2014." Lapini kingitusega avatakse kogude tutvustamiseks mõeldud hüpiknäituste sari ja esitletakse iga kuu üht maketti – kas ammuununenud vana või alles hiljaaegu muuseumisse jõudnut.

Alates 22. jaanuarist on suures saalis avatud uus näitus "Lõpetamata linn". Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna koostatud väljapanekul on ühte ruumi kokku toodud kihiline kirju pilt Tallinna tänasest seisust linnaplaneerimises ning arhitektuuris, mis aitab heita pilku homsesse päeva. Lisaks on näituse eesmärk näidata, kus on Tallinna linnaruumilised ohud ja võimalused pikemas ning lühemas plaanis.

Muuseumis ootavad külastajaid ka püsinäitused "Elav ruum" ja "Uuri ruumi!" ning näitus sisearhitekt Aulo Padari märgilistest töödest.

Muuseumi direktor Triin Ojari sõnul loodi Eesti arhitektuurimuuseum eelkõige Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja teadvustamiseks. "1991 oli stardipunkt uue ajale, mis hakkas Eestit uuesti üles ehitama nii otseses kui ka kaudses tähenduses ning nii kvaliteetne uus arhitektuur kui ka pärandi hoidmine muutusid riigi ülikiires arengupalavikus väga oluliseks."

Suvel täitub 25 aastat sellest, kui muuseum on tegutsenud Rotermanni soolalaos, mis torkab hästi silma Rotermanni kvartali uue ja vana arhitektuuri kõrval. "Eesti arhitektuurimuuseum tegelikult unikaalne, Euroopas võib arhitektuurimuuseume ehk ainult kahe käe sõrmedel üles lugeda," ütles Ojari.

Sünnipäeva tähistab muuseum maikuus avatava näitusega "Maja, mida me vajame", mis tegeleb globaalsele kliimakriisile ehituskunstiliste vahenditega lahenduste otsimisega.