Turovski märkis, et põhjus, miks inimene armastab sageli koera rohkem kui teist inimest, võib olla selles, et inimesi on maailmas väga palju.

"Meid on nii palju ja me elame nii kiiret ja teineteisega tihedalt seotud elu. Meil on nii palju tähelepanusuundi. Aga koer erinevalt täiskasvanust on nagu laps. Ta sulle osutatud tähelepanu poolest sajaprotsendiliselt, absoluutselt sinu oma."

Rääkides sellest, kas inimene on muutnud rohkem koera või koer inimest, tõdes Turovski, et see on vastastikune. Kodustamise protsess käis tema hinnangul juba ilmselt 32–33 000 aastat tagasi, siis kui inimene oli veel neandertallane.

"Inimene on koera käest nii palju saanud, et seda üle hinnata ei ole võimalik." Samuti ei leidu tema sõnul ühtegi suurt eluaspekti, kus inimene ei peaks olema koerale tänulik.

"Koerad aitasid jahti pidada. Loomi karjatada nii, et nad ära ei kaoks. Koerale me oleme tänulikud kui kaitsjatele, valvuritele, aga muidugi meditsiin on koertele tänuvõlgu. Mitte nii palju kui rottidele-hiirtele, kuid vähemalt sama palju kui ahvidele."

Tarovski tõdes, et inimene on teinud koerte aretamisel mitmeid saatuslikke vigu. "Koera nagu hunti toetavad, hoiavad rõõmsas meeleolus jalad, jooksmine. Lühendatud koonuga koeral on jooksmise ajal väga raske korralikult hingata."

Ta lisas, et teiste hulgas on pekingi paleekoerale, inglise buldogile ja paljudele mopsidele on tema meelest aretamise läbi seetõttu ülekohust tehtud. Aga inimene on liiale läinud ka teisiti.

"Tunnete ju chihuahua't – tal on ju võimsa hundi hing. Ja mille sisse see on pressitud? See ei ole aus."

Neid asju, mida inimene peaks koera kohta teadma, on väga palju. Turovski tõi näiteks välja, et koerale kukla peale pai tegemine annab koerale tegelikult keelavat märki. Malbet, aga keelavat märki. See tähendab, et "ära tee".

"Koer on vaimutuses, et "ära tee mida?". Inimene on omakorda samuti vaimustuses, et "näe, koer naeratab", ja teeb seda sama liigutust uuesti. Koer on veelgi rohkem vaimustuses, et "loomulikult ma ei tee, aga mida?" Nii kaks tundi järjest ja kõik on õnnelikud."

Kui tuleb aeg, mil praegune kassipidaja Turovski jääb pensionile, võtaks ta omale vähemalt kaks husky-kutsikat ja läheks nendega Saaremaale. "300-aastane vana maja, natukene oma metsa, meri sealsamas. See on unistus. Kas see kunagi muutub plaaniks, ma ei tea. Vaevalt, aga mine sa tea."

"Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu" on Ajaloomuuseumis Maarjamäel avatud 27. veebruarini 2022, kui muuseum pole just koroonapiirangute tõttu suletud.