Tallinna Kunstihoone on ehitatud pehmele liivasele pinnasele. Hoone vajumine on põhjustanud ulatuslikke kahjustusi.

"Kui me ei hakkaks praegu vundamendi tugevdamisest pihta, võib juhtuda, et tekkinud praod vajuvad lõpmatuseni suureks ja maja muutub ohtlikuks," selgitas "Aktuaalsele Kaamerale" Tallinna Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja.

Kunstihoone peanäitusesaali ehib klaasist lagi. Selle kohal on aga ruum, millest saab uus klaaspõrandaga näitusepind. Kunstihoone kaasajastatakse, järgides väga rangelt muinsuskaitse ja ka tehnilisi tingimusi.

"Selleks, et saaks teha rahvusvahelisi näitusi, peab ruum vastama kindlatele temperatuuridele, õhuniiskus peab olema reguleeritav – tingimusi on mitu pikka lehekülge, meie põhimõtteliselt ei vasta hetkel mitte ühelegi," lisas Aguraiuja.

Kapitaalremondiga renoveeritakse ka kunstnike ateljeed. Praegu on Kunstnike Liidul seal kolmekümne rentniku ringis, kellele otsitakse sobivat asenduspinda. Marko Mäetamm on selles majas ateljeed pidanud 90. aastate keskpaigast saati.

"Selle ruumi mugavus on asukoht, sest see on nii linnasüdames kui olla saab. Tegu on eestiaegse majaga ja tänapäeva kunsti mõttes on siin palju, mis võiks teisiti olla. Ei ole suuri uksi ja suurte töödega ei pääse välja ega sisse. Eks siin on omad plussid ja miinused," kirjeldas Mäetamm.

Suur pluss on kindlasti soodne rendipind. Kui renoveerimistööd lõppevad, oodatakse rentnikke majja tagasi. Ees ootavad aga pisut kõrgemad hinnad, kuigi Eesti kunstnike liidu presidendi Elin Kardi sõnul ei saa see tõus võrreldes praeguste hindadega olema väga suur.

Praegu ootab kaitsealune Tallinna Kunstihoone muinsuskaitse eritingimusi. Pärast seda kuulutatakse välja arhitektuurikonkurss ning ehitusega loodetakse alustada järgmise aasta keskel.