Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Marju Kõivupuu ja digiteeritud teosed

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab sel korral Marju Kõivupuu raamatut "Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul" ning programmi EODOPEN raames digiteeritud raamatuid.

Marju Kõivupuu "Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul"

Marju Kõivupuu on öelnud, et teinekord tahaks kõik põrgu saata ning et selle raamatuga on tal see lõpuks õnnestunud. Tõsi mis tõsi, "Eesti põrgute lood" saadavad kõik soovijad päris paljudesse põrgutesse korraga. Põrgud asuvad üle kalli kodumaa laiali ning ringirändamist soosival aastaajal siseturismi eelistaval ajastul võiks neid üle vaadata küll. Isegi kaart on juures, ohtrast pildimaterjalist rääkimata.

Kõivupuu on kirjutaja, kes suudaks ilmselt ka rehapulgast või vihmasest ilmast paksu põneva raamatu kokku kirjutada, kui tahtmine peale tuleb, mis siis rääkida sedavõrd põnevast paigast kui põrgu. Kes veel mõistaks Eesti seest säherduse hulga põrguid välja nuuskida ja noist igaühe kohta lugusid leida või ise pajatada. Lugusid on nii lustakaid kui jubedavõitu, pärimus vaheldub pärisajalooga ja üldiselt saab meiemaise põrgustiku kohta teada kõvasti rohkem kui keskmisele kodanikule tingimata tarvis. Ehk siis – tegemist on targendava teosega ning sellisena tervitatavaga. Vaevalt, et paljud võtavad kõigi põrgute läbimise ühe hooaja ülesandeks, järelikult jätkub siin juhatust aastateks.

Tuleb igaks juhuks mainida, et üks asi, mis paljusid põrguid ühendab ja kehtib enamvähem kõigi koobaste kohta – üksi ja ettevalmistamatult ei tasu neisse ronida, sest varinguid on ette tulnud pea kõigis. Aga põrgut võibki rahumeeli eemalt vaadelda, ilus on ta ikka. Pealegi jääb müstika alles, kui pole ihusilmaga päris kõike järele kaenud.

Kõhutunne ütleb, et "Eesti põrgute lood" võib osutuda üheks populaarsemaks reisijuhiks. Rahulolust mõmisev lugeja jääb ootama raamatut Eesti taevastest…

EODOPEN

Suvise lugemishooaja hakul tahan aga soovitada üht uuemat võimalust ligipääsuks äraütlemata eriskummalisele valikule peaasjalikult vanematest raamatutest. Programmi EODOPEN (lihtkombel lahti seletades nõudmisel digiteeritud raamatud) raames on lugemiskeskkonnas DIGAR kättesaadavaks muutunud terve hulk teoseid väga mitmest ajastust ja žanrist.

Siit võib leida eri aastakümnete nuhtlusseadustikke või võrukeelse aabitsa, iidseid väljaandeid klassikalistelt krimikirjanikelt nagu Edgar Wallace või Maurice Leblanc, ent ka suure osa Teet Kallase tuntumatest teostest, võib lehitseda eestiaegse Eesti Entsüklopeedia köiteid või hoopis valikut Bernard Kangro luulekogudest ja nii edasi ja nii edasi. Kuni näiteks raamatuni "Miks Tallinna kiirtramm valmis ei saa?" Lühidalt võiks öelda Pipi Pikksuka sõnadega, et kui oled asjadeotsija, võid leida kullakänkari, aga ka tillukese-tillukese mutri.

Nii ongi. Kui kodutöö on teid suveks arvuti taha aheldanud, siis võib olla päris hea mõte vahepeal DIGARis ringi liigelda ja end vanemapoolse eestikeelse kirjavaraga kurssi viia. Juhusliku valiku efekt on garanteeritud ning midagi põnevat peaks igale raamaturagistajale põske jääma. Arvuti taga peaks siiski olema, sest pisema ekraaniga seadm etes on need lappamisprogrammid üsna võimatud navigeerida. Nii et kes tavaliste e-raamatutega ja taskufonist/tahvlist lugemisega harjunud, harjugu julgesti ümber – väärikate teoste algupärases versioonis vaatlemine on elamuslik ning tasub toda väikest vaeva küll.

EODOPENi raames digiteeritud raamatud leiab DIGARist.

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: