Sinijärve raamatusoovitused: "Windsori sõlm", "Kuu lühiajalugu" ja "Kuu"

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
S. J. Bennett "Windsori sõlm", Fatoumata Kebe „Kuu lühiajalugu“ ja Mikk Sarv „Kuu“ Autor/allikas: Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab suve hakul vaadata taevasse ja lugeda kõrvale kaht Kuu-teemlist raamatut: Fatoumata Kebe "Kuu lühiajalugu" ja Mikk Sarve "Kuud". Samuti läks Sinijärvele korda S. J. Bennetti krimiromaan "Windsori sõlm".

Fatoumata Kebe "Kuu lühiajalugu" (Eesti Raamat) ja Mikk Sarv "Kuu" (Varrak)

"Kuu lühiajalugu" on siinkohal pigem ettekäändeks tuletada meelde Mikk Sarve tõepoolest suurepärast raamatut "Kuu". Mulle see lühiajalugude sari iseenesest kohe väga meeldib, aga Kuu-raamat on neil kasinake välja kukkunud, midagi uut seal nagu polnud ja unustatud vana ka väga meelde ei tuletatud, natuke ülejala tundus tehtud. Ok, see asi vast oli uus küll, et Kuu kohta on mõned päris lihtsad asjad veel alles, millest me eriti midagi ei tea. Nojah, ei tea me Maa peal kõike, kus siis Kuu kohta. Halvasti ei ütle, Reaalkooli gümnaaiumitööna oleks tekst imetabane, ent väärika sarja jaoks mitte nii väga. Aga, nagu lühiajaloole kohane, pani ta riiulist haarama järgmist raamatut, mida soovitan teile hulka kindlamal meelel.

Mikk Sarve "Kuu" ilmumisest on tubli seitse aastat möödas ja ma ei väsi seda teost imetlemast ei sisulises ega vormilises mõttes. Olgu-olgu, minu maitse jaoks võiks seal kohalikku pärimust ja rahvaluulet tiba vähem olla, pärimuse- ja looduseinimestega kipub sageli kaasnema mingi uusreligioosne mõõde, millega on raske suhestuda. Ometi on raamat nii hästi liigendatud, et osa võib rahulikult vahele jätta või hilisemaks jätte. Lapsepõlves sai hulk häid raamatuid loetud esmalt nõnda, et looduskirjeldused või ballaadid tuli edasi kerida, et looga edasi minna. Kunagi hiljem, kui momendil midagi lugeda polnud, kuid nälg suur, läksid alla ka ballaadid, loodus ja kaevuvesi.

Kuu kohta aga saab siit täiesti piisavalt teada, lisaks fantastiline kodumaine fotomaterjal Martin Vällikult ja palju muud ülihuvitavat, kaunis ja töötav vormistus pealekauba. Tuntud astrofüüsikult Ene Ergmalt küsiti kunagi midagi Kuu kohta ja ta vastas umbes nii, et Kuu on tema jaoks kosmilises mõttes liiga lähedal ja seetõttu väga ei huvita. No maises mõttes on Kuu üsna kaugel ja intrigeerib endiselt. Suvel on hea soe taevast vahtida – kaegem ka Kuud. Ja haugakem teaduspoolist kõrvale!

S.J. Bennett "Windsori sõlm" (Eesti Raamat)
Inglise keelest tõlkinud Jüri Kolk

Kuningates ja kuningannades on tänapäeval midagi ajatut ja ilusat, ja Briti kuningakojas eriti. Mõistus ütleb, et pool arutut ajalugu on arutu olnud suuresti seepärast, et ebasobivatel – ent ambitsioonikatel – isikutel oli eluks ajaks käsutada absoluutne võim. Eluaeg ei pruukinud muidugi pikk olla, sest ambitsioone jätkus teistelgi. Ja objektiivselt on vabariik teadagi etem. Süda aga sõnab, et monarhia turvalisusel on siiski võlu ja mõneski mõttes on Elizabeth II tänaseks Maailma Kuninganna ja meie kõigi ühine vanavanaema. Kui maailm peaks endale iga paari aasta takka presidenti valima, ja veel otse, siis tuleks sellest ainult tüli ja pahandust kõigis võimalikes vormides. Inimene ei jaksa kogu aeg teadlik kodanik olla, vahepeal võib tunda end ustava alamana.

Et kuninganna teismeeast saati omal tasasel moel kuritöid lahendanud on ja nüüd, küllaltki küpses eas, sest harjumusest loobunud pole, tuleb mõningase üllatusena, et mitte öelda ilukirjandusliku liialdusena. Ja milleks meile ilukirjandus, mis ei liialda! Seepärast on "Windsori sõlm" üks viimase aja vaimustavamaid raamatuid ja päris kindlasti ääretult veetlev kriminaalromaan. Tohiks ennustada edu nii klassikalise britikrimi sõprade seas kui kuningliku elu telgitagustest huvitujate hulgas. Samas pole ta miski poole mõtte pealt lendu lastud asjake, et võtame aga mõtte, mis parasjagu jabur, ja kukume vinte peale keerama. Täiesti usutavalt meie (või, noh, pigem brittide) kaasajas toimiv ja toimetav teos, mille loomiseks on üksjagu taustatööd tehtud.

Omaette toon esile sooja teravmeelsust ja harvaesinevat usutavust, samuti selge kaasaelamisega tehtud tõlget. Igavesti lahe lugemine ja enamgi veel. Näikse kujunevat paljutõotavaks sarjaks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: