Jonas Jonasson "Kättemaks on magus AS" (Varrak)
Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp

Jonassoni teate ju küll. Tema kirjutas sellest saja-aastasest, kellega kõik maailma asjad juhtusid. No siin on sama kolb, aga veel terake hullem. Valmistuge meelemurdjaks naerulaginaks, aga pange end triklisse ja traklisse ka muude muhedate mõtelungide jaoks.

Jonas Jonassson toimetab tuntud tasemel. Igal teisel leheküljel saab nalja. Samas igal teisel teisel nii palju ei saa, tuleb kaasa mütelda pluss mõtelda. See on muidugi kurb värk neile, kes muudkui naeru lagistada soovivad ja veedaksid meelsasti õhtu pigem "Simpsonite" seltsis. Kollased kollid on tõesti ägeduslikud, ent Jonassoniga veedetud aeg on kordades põnevam.

Kunst ja mustanahalised kakud ei pruugi igaühele meeltmööda esmavalik olla. Unustage ära oma tuimloomus, lugege ja rõõmustage. Jonasson oskab mingi nipiga keerata ka kõige panetunuma ja paindumatuma külamehe normaalsete inimeste moodi mõtlema. Ma kuulsin jaanipäeva pidamise käigus, et Eritrea mehed teevad tööd kiiremini ja paremini kui need, kes muudkui maakeeles vinguvad. Ju nii ongi, tumedad tüübid ei äkerda su vanni vähemalt täis, pigem küsivad rentnikena, et kas tohib torusid valgendada vähäkä. Meil räpakollikesed ja talupojad, jah, tantsivad veel. Prillid ees.

Juba ainuüksi selle pärast on tegu väärika ja väärtusliku raamatuga, mis võiks olemas olla igas väiksemaks kui raamatukogus. Ja kodus ja peres. Päriselt ja vaidlustamatult.

Pealkiri ja alapealkiri on ka väga magusad!

Piret Päär "Õnneliku inimese särk. Eesti rahvajutud" (Varrak)

Rahvajutud on kange kraam ja hull kamm. Ma ei julgeks neid esmalt-pigem-kohe soovitadagi. Aga kuna Piret Päär on üks parimaid rahvajutuvestjaid üldse, siis vana hea etnofuturist minus liigutas kõrvu ja ütles, et saada need tõrvikutega libakonnad kukele ja soovita ise midagi head.

Otsustasin saata tõrvikutega vale-etnofuturistid puu taha ning tulla ise puu tagant välja. Õnneks on puu tagant väljudes kaasa võtta võimas raamat. Lugege ja nautige. Rahvajutud ei ole mingi arusaamatus keeles jama, vaid inimlikult loetavas keeles lood aegade tagant. Jutustatud ja kirja märgitud nõnda, et lugemine ja ettelugemine on puhas nauding ka tänapäevasele isale ja emale ja vanaisale ja vanaemale. Kui selliseid on, antagu tuld! Mul pole maavanaemasid olnud, ma pole lehma ega vikatit elusat peast näinud, minu elukogemus on teoreetilisevõitu. Tunnen autoaknast sõnniku ja katkiste kõrreliste lõhna ära, ent sellega ruum ka piirdub.

Piret Pääri ümber pandud lugudes on lehad ja logelused olemas. Vanade asjade ja inimeste maailm sõidab laksti kohale. Te vahest ei usu, ent tasub ära katsetada. Hull loostik, ja väga inimlik, ja äärmiselt eestilik.

Seda lausa tuleb lugemislauale võtutada. Üksnes heameel!