Tõnu Õnnepalu: Soome võiks olla meile otsene eeskuju väga paljudes asjades

Foto: Klassikaraadio

Tõnu Õnnepalu raamatusarja "Äratundmised" teine saade on pühendatud Soome ainsa nobelisti Frans Eemil Sillanpää romaanile "Noorena uinunud" (1931). Õnnepalu mõtiskles muuhulgas ka soome ja eesti elu kokkupuutepunktidest.

Sillanpää romaani peategelane Silja on hääbuva suguvõsa viimane võsu, kes kaotab kodu ja vanemad, teenib võõraste juures ning sureb ühel kauni suvepäeva hommikul tiisikusse. Ehkki raamat räägib vaeslapse saatusest ja tegevus toimub Soome kodusõja ajal, läbib romaani Õnnepalu sõnul võluv, helge joon.

"Sillanpää loomingu keskmes on Soome kodusõda ja ilmajäetute, vaeste, osatute maailm. Romaanis "Noorena uinunud" näeme kodusõda läbi ühe noore tüdruku silmade, kes ei kuulu õieti kummalegi poole. Võib tunda, et see on autorile väga lähedane vaatepunkt. Sillanpää oli ju ise pärit vaesest popsiperest, kuid hariduse abil tõusnud ühiskonnaredelil kõrgemale. Ta ei kuulu enam vaeste hulka, kuid ei saa täiesti samastuda ka selle "parema" seltskonnaga, mille osaks ta nüüd on. Kuid ta on näinud mõlemat liiga hästi, et kumbagi mitte idealiseerida," rääkis Õnnepalu saates.

"Tundub, et 1930ndateks aastateks olid pikad jõgiromaanid ennast ammendanud, pärast Prousti ja Joyce'i ei ole suurel romaanil enam palju midagi öelda, ehkki neid kirjutatakse tänapäevani. Ajal enne ja pärast Teist maailmasõda leidiski aset lühikese, askeetliku romaani õitseng, ja see Sillanpää "Noorena uinunud" selle üks kauneid näiteid. Põhjendatult sai Sillanpääst ka soomlaste seni ainuke Nobeli preemia laureaat, 1939. Muidugi mängis preemia andmisel oma osa ka poliitiline toetus Soomele (Venemaa kallaletung ja sõda) ning üldse olukord Euroopas. Kuid võib öelda, et Nobeli komitee seekord ei eksinud ka kirjanduslikus suhtes, sest erinevalt nii mõnestki mineviku nobelistist pole Sillanpää oma värskust ja loetavust kaotanud tänapäevani."

"Soome kirjandus on olnud meile väga lähedane läbi aegade, nagu ka see maa on meile lähedane. Rohkem kui ükski teine maa võiks Soome olla meile otsene eeskuju väga paljudes asjades. Eesti valitsuse juures võiks olla kohe selline osakond, Soome järeletegemise osakond, mis uuriks, kuidas seal elu korraldatakse ja asju aetakse ning annaks valitsusele rangelt soovituslikke nõuandeid. Kahjuks on seda eeskuju võtmist vähe olnud. Peame ennast ikka soomlastest kangemaks ja kavalamaks."

"Kuid kirjanduses on soomlastelt palju mõõtu võetud. Näiteks pärastsõjaaegne luule, kasvõi Pentti Saarikoski, või Antti Hyry proosa on eesti kirjanikele andnud palju inspiratsiooni."

""Noorena uinunud" on muidugi juba tuntavalt eelmise ajajärgu, kadunud maailma kirjandus, kuid mingil salapärasel viisil mõjub siiski veel värskelt ja haaravalt. Ja lisaks on ta tõeline suvelugemine, suveromaan. Loo kõrghetked leiavad aset just aasta kõige ilusamal ja helgemal ajal, kui südaöövalgus helgib vastu Soome lõpututelt järvedelt – nii Silja surm saunatoas, suvehommikul keset pääsukeste sädinat (see jutustatakse ära kohe romaani alguses) kui ka teose kliimaks, suur suvine armastuslugu."

"Oma lühikesel elurännakul satub Silja nimelt üheks ilusaks suveks (just enne sõda) teenima professori suvilasse, paremasse ja talle kohasemasse keskkonda kui need talude peretoad, ja sellest tuleb ühtlasi Silja armastuse suvi, millesse justkui koondub kogu tema elu."

"Samas, romaani üks täpsemaid tabamusi on kirjeldus järgmisest suvest, kui armulugu on juba minevik ja Silja läheb veel korraks vaatama endale nii palju tähendanud paiku. Vahepeal on olnud sõda, Silja kallim Armas on läinud sõtta ja kadunud tütarlapse silmapiirilt. Ta ise on taas ühes hallivõitu talus ning küsib perenaiselt vaba päeva, et minna professori suvilasse vaatama oma õnnepaika. Aga seal ei ole mitte midagi. On needsamad inimesed, professorgi on kohal, koht on sama ja suvi on ilus - aga kõik on täiesti teine. Mingil viisil on see Silja loo ja üldse saatuse suur õppetund - sa lähed kogu aeg aina edasi, edasi ja mingit tagasivaatamist pole. Ta käib seal ära, midagi seal pole, aga tema süda leiab sellega rahu. Kõik see ilus, mis oli, on sestpeale vaid tema südames ja elab seal kuni lõpuni. Ning mingil viisil elab edasi meis, kes me seda lugu loeme, ning räägib meile midagi meist endist."

Tõnu Õnnepalu saatesari "Äratundmised" on Klassikaraadios pühapäeval kell 9.05 ja kolmapäeval kell 21.

Toimetaja: Tiia Teder, Kaisa Potisepp

Allikas: Klassikaraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: