Nonii, olgu see ajalooline hetk siis jäädvustatud – Eesti film ajaloos esimest korda Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammis! Soome lavastaja Juho Kuosmaneni filmiga, mille stsenaariumi on kirjutanud eestlased Andris Feldmanis ja Livia Ulman, eestipoolne produtsent Riina Sildos ning kostüümikunstnik Jaanus Vahtra. Polegi varem vist mingis mõttes nii palju pabistanud, sest loomulikult on see suur võit nii kaugele jõuda ja maailma parimatega võistelda, aga oleks nüüd veel film ka hea...

Kivi langes südamelt, sest nii ka on. Siberi rongis toimuv ebatõenäoline armastuslugu road movie vormis on tõeliselt suure südamega tehtud film päris inimestest, kes otsivad lähedust, aga ei tea täpselt, kuidas seda leida. See pole mingi väljamõeldud maailmas fotopanga-inimestega toimuv muinaslugu, vaid üks robustne rongiromanss, kus armastusest rohkemgi kaalu on teineteisemõistmisel ja ka lihtsalt olla laskmisel. Räsitud olekuga soome naisnäitleja Seidi Haarla Laura krobelise fassaadi taha hakkame nägema filmi käigus järk-järgult ja samamoodi hakkavad erinevad tundekihid paistma ka gopniku olekuga viinaviskaja Vadimi karakteris.

Vadimi rollis teeb vene üks hetkel ägedamaid näitlejaid Juri Borissov lihtsalt sellise powerhouse-ülesastumise, et hakka või tasahilju parima näitleja auhinna lootust hellitama. Kohati ei tea, kas suud lahti teha või kinni panna, sest nii vähesega antakse edasi nii palju, ja kõige selle taga, mis jääb ütlemata, kumab üks suur ja must sügavik, kuhu on parem mitte otse sisse vaadata. Friikidele veel teadmiseks, et vagunisaatjat mängib Julia Aug, keda eestlased võivad mäletada "Seltsimees lapse" koolidirektori Ludmillana, hotelli retseptsionisti ta tütar Polina Aug ja Laura armukest Irinat mängib Dinara Drukarova, kes oli kunagi Gitja Arvo Iho "Karu südames", siis Balabanovi filmis "Värdjatest ja inimestest" ja hulgas prantsuse asjades, uuema näitena ehk FSB agendina popis telesarjas "Salateenistus".

Aga jäin vist ärevusest jahuma. Ma polnud ainus, kellele meeldis. Esilinastusel plaksutas rahvas kaasa kogu lõputiitrite taustaks mänginud loole ja hiljem kestsid ovatsioonid pikalt-pikalt, kui püsti seisev publik ei tahtnud tegijaid saalist minema lasta. "Kupee nr. 6" on väga tugev töö, Eesti on esimest korda põhiliigas ja tulgu siit ainult lisa (äkki nüüd järgmisena mõne eesti lavastajaga?). Väga uhke tunne. Seni võistlusprogrammi parim film.