Tristan Priimägi "Kupee nr 6" grand prix'st: nii kõrge preemia saanutel tööpakkumistest puudust ei teki

grand prix'st: nii kõrge preemia saanutel tööpakkumistest puudust ei teki" data-autoplay="false" data-photo-id="1068243">
Foto: Kaader filmist / Cannes

Soome režissööri Juho Kuosmaneni mängufilm "Kupee nr 6", mille loomisel oli oluline roll eestlastel, pälvis Cannes'i filmifestivalil tähtsuselt teise auhinna ehk grand prix'. Rääkides ustest, mida see võit Eesti filmikunstile avab, märkis filmikriitik Tristan Priimägi, et preemia saanutel tööpakkumistest rahvusvahelisel areenil puudust ei teki ja võib kindel olla, et need kogemused on nad valmis ka Eesti filmiprojektidesse tooma.

Priimägi tunnistas, et ei julgeks filmi "Kupee nr 6" eriliseks pidada. "Ta on väga kvaliteetne, aga ta uusi horisonte püüdma ei lähe, milles võib-olla on ka Kuosmaneni tugevus – ta räägib lugu ja keskendub inimesele."

Filmi tegevus toimub 90. aastate Venemaal ja räägib rongisõidust Siberisse, kus ühte kupeesse satub üks soome tütarlaps ja vene kaevur. "Nad justkui ei saakski erinevamad olla oma vaadetelt, aga film räägib sellest, kuidas nad omavahel seal läbi saama hakkavad."

Ta nõustus, et kuivõrd "Kupee nr 6" tegevus toimubki rongikupees, on see mõnes mõttes tõesti hea ja odav film, mida teha. "Venemaal on ka nii, et suuna see kaamera sealt aknast välja ja Siber on juba väga meeleolukas."

Tehnilises mõttes on see Priimäe sõnul väga äge, kuidas sa ei taju, et ollakse seal kitsas rongis. "Nad on suutnud kogu võttegrupiga sinna ära paigutuda nii, et see ei anna tunda. Kõik on väga loomulik. Kui ma ei eksi, siis see võeti isegi üles 35-millimeetrise peale, see tähendab, et suure kaameraga."

Rääkides sellest, kas "Kupee nr 6" saab pidada Eesti filmiks, tõi Priimägi välja, et kui stsenaristid Andris Feldmanis ja Livia Ulman on Eestist ja kostüümikunstnik Jaanus Vahtra on Eestist, siis see on märgatav panus.

"See projekt sai ka alguse Eestist. Eesti produtsent Riina Sildos oli see, kes selle taotluse Euroopa fondidele esitas ja tema selle arendustoetuse sai ja sellega Soome poolele edasi läks."

Eesti stsenaristid said töötamiseks vabad käed

Priimägi tunnistas, et mingis mõttes on Eesti stsenaristikas toimunud tänu filmi edule läbimurre.

"Eriti kui arvestada seda, et Kuosmanen oli andnud Livia Ulmanile ja Andris Feldmanisele suhteliselt vabad käed. Nad olid pakkunud koostöövormi, et teeme koos, aga vaatame aeg-ajalt üle. Kuosmanen oli aga öelnud, et tehke, kuna tal jäi esmakohtumisest nii hea mulje ja said aru, et mõtlevad ühes suunas."

See on märkimisväärne ka seetõttu, et Rosa Liksomi romaan, millel "Kupee nr 6" põhineb, on üsna põhjalikult filmi jaoks ümber kirjutatud, märkis ta.

Rääkides sellest, millised uksed võib selle filmi edu Eestile avada, märkis Priimägi, et alustuseks on hea seegi, et keegi saab teada, et selline riik nagu Eesti filmikunstis eksisteerib. "Kui ikkagi Kuosmanen Cannes'i grand prix' tänukõnes mainib sõna "Estonia", siis see on ka midagi väärt."

Priimägi usub, et nii kõrge preemia saanud inimestel tööpakkumistest puudust ei teki.

"Viimaste aastate jooksul oleme näinud seda, kuidas Eesti professionaalid on liikunud tugevalt rahvusvaheliste projektide peale ja teevad välismaa filme. Mis saaks olla parem, sest me teame, et nad tulevad ringiga tagasi ja teevad vajaduse korral ka Eesti-asju," märkis Priimägi.

"Kupee nr 6" jõuab Eesti kinodesse sügisel.

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueerisid Mart Normet ja Erle Loonurm

Allikas: "Vikerhommik"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: