Fotomuuseumis avatakse Frederik Klanbergi poliitiline fotonäitus "Ich bin ein Berliner"
23. juulil avab Fotomuuseum sisehoovi suvises näitusepaigas Frederik Klanbergi ekspositsiooni "Ich bin ein Berliner".
Klanberg on peamiselt Hollandis elav ja dokumentaalfotograafiale keskendunud fotograaf, kelle esimene näitus Eestis toimus juba 2019. aastal. Sündinud idas, on ta suurema osa oma elust elanud läänes. Tema huvi keskmes on võimu ja indiviidi suhe, mida ta uurib oma kunstivõtteid kasutavates dokumentaalsetes töödes. Nii on Klanberg fotoprojektis "Ich bin ein Berliner" taasloonud oma vanemate kohtumise ja kohanemise teekonna üliõpilastena 1980. aastate Ida-Berliinis. Ühtlasi otsib ta tolleaegse poliitilise olukorra ja tänapäeva ühenduskohti.
1963. aastal, samal aastal kui sündis Klanbergi isa, pidas USA President John F. Kennedy Lääne-Berliinis kõne, kus ta viitas berliinlastele kui vabadele inimestele. Kennedy fraas "Ich bin ein Berliner" (temagi on berliinlane) sai tähenduse, et inimene on vaba.
"24 aastat hiljem, kui mu ema Ida-Berliini kolis, oli linn veel pooleks jagatud ja läbipääs läände nõukogude õpilastele endiselt sama utoopiline kui läänelik vabadus ise," sõnas Klanberg.
Kaks aastat hiljem, 1989 aga Berliini müür langes ja idaberliinlased said hõisata sama loosungit: "Ich bin ein Berliner".
Samal ajal ründasid sakslased Dresdenis KGB peakorterit, kus ka Vladimir Putin noorukese KGB ohvitserina töötas. Putin püüdis sakslasi tagasi hoida, et tema alluvad saaksid samal ajal KGB dokumente hävitada, kuid suhteliselt kiiresti selgus, et kaua ta vastu panna ei suuda. Ta üritas isegi Moskvast abi kutsuda, aga väidetavalt keegi ei vastanud ja nii pomiseski Putin iseendale, et "Moskva on vait". Sellel hetkel rollid vahetusid – Klanbergi vanematest said vabad berliinlased ja Putinist nende nii-öelda alluv. Kunstnik viskab õhku küsimuse, kas 2021. aastal võivad need rollid uuesti vahetuda?
Klanbergi dokumentaal-poliitiline fotonäitus jääb Fotomuuseumi sisehoovi sügise keskpaigani. Näitus kuulub Fotomuuseumi dokumentaalfoto teema-aasta programmi ja seda toetab Kultuurkapital.
Toimetaja: Victoria Maripuu