Eksponeeritud originaalkäsikirjade hulgas on tema kooliaegseid vihikuid, kirju abikaasale, L. Koidulale ja J. Kölerile, lisaks käsikirju, luuletusi, noodiraamatuid ning näiteid erinevatel teemadel kirjutatud artiklitest ja peetud kõnedest.

Samuti ei puudu väljapanekust C. R. Jakobsoni käsikirjaline kaustik 1868. ja 1870. aastal Vanemuise seltsis peetud kolme isamaakõnega, mis on ilmunud raamatutena aastail 1870, 1873, 1882 ja käsikirja faksiimile-väljaandena ning kommentaaride ja järelsõnaga 1991. aastal. Nimetatud trükiseid säilitatakse kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus ning neid on külastajail võimalik kohapeal ka sirvida. Lisaks saab lehitseda ka ajalehe Sakala esimest aastakäiku 1878. aastast.

Kirjandusmuuseumi direktor Tõnis Lukase sõnul oli Carl Robert Jakobson tohutu energiaga mitmekülgne mees.

"Tema roll rahva äratajana oli suur -- teda võib näha Jakob Hurda kõrval tolle aja mõjukaima eestlasena. Võib ainult ette kujutada, miks ta meid vaevanud sakslastest jagu saamiseks nii ülevoolavalt Vene keisrihärrat kiitis, aga seegi kord selgus vana tõde, seda küll venestamisega pärast Jakobsoni surma, et vanakurja peltsebuliga välja ajamine võib tuua hoopis hullemad tagajärjed."

Kohas, kus Jakobson pidas 1868. aastal oma esimese isamaalise kõne, avati nimeliste pinkidega puhkekoht.

"Me võime nalja heita, et see on koroonaaeg ja kõik koos ei tohi istuda, vaid peavad olema eraldi toolid. Tegelikult see kolm isamaakõnet tähendas ühelt poolt ajalootunnetuse ja väärikuse andmist, teine kõne ütles, et kultuuril on tulevikku, ja kolmanda kõnega näitas ta, et baltisaksa suhtumine ja ootused eestlaste suhtes olid valed. Kõik need kolm mõtet peaksid meil ka tänases päevas olema olemas," rääkis Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru "Aktuaalsele kaamerale".

Väljapanek on Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) C.R. Jakobsoni 180. sünniaastapäeval 26. juulil avatud terve tööpäeva, edaspidi tööpäeviti kuni 6. augustini kell 10.00-1-2.00 ning 14.00--16.00.

Kuna kirjandusmuuseumi majas käib hetkel remont, palub muuseum külastajatel majja siseneda hoone edela külje (Tartu ülikooli loodusmuuseumi poolsest) estakaadi uksest, peaukselt leiab ka juhendava sildi.