Väidetavalt toodetakse aastas maailmas umbes kaks miljardit T-särki. Algselt aluspesuks mõeldud rõivatükist on saanud avalik sõnumikandja, mis aitab väljendada oma seisukohti ja meelsust ükskõik kelle või mille suhtes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin on selliseid särke, mis inimesed ära tunnevad. Kas nad on neid kandnud või tuttavad on kandnud või on nad nendest uudistest lugenud. /.../ Üks on näiteks Juku-Kalle Raidi "Kommarid ahju" särk, millele omal ajal järgnes kaitseministri tagasiastumine," rääkis kuraator Siim Preiman.

Tugeva sõnumiga on ka kuulus kollane fosforiidisõja särk, mida tudengid 1980. aastatel käsitsi trükkisid.

"Kuigi see ei ole stiilipuhas T-särk, on see parim näide üldse hilisest nõukogude ajast isetekkelisest särgist, ja selle kampaania tulemusel fosforiidikaevandusi ei rajatud Eestisse. Nii et see näitab jälle, et sõnumil võib olla väga tugev jõud, mida sa oma kehal kannad," selgitas Preiman.

Kui Eestis kinnitas T-särk tõsiselt kanda alles 1990. aastatel, siis maailmas hakkas see levima juba pärast teist maailmasõda tänu ameerika sõduritele.

"Kui veteranid koju tulid ja hakkasid kandma valget t-särki teksadesse pistetuna ja lahtiste hõlmadega särk peal, siis hakkas see vaikselt levima noorte hulgas, kuni lõpuks Marlon Brando oli 1950. aastate lõpus, 1960. aastate alguses nii, et nahktagi või lihtsalt trimmis keha peal oli valge T-särk ja nii see jõudis massikultuuri," selgitas Preiman.

Kunstihoone galeriisse kokku kogutud eksponaadid on pärit nii autoritelt endilt, erakogudest, uuskasutuskeskusest kui ka Eesti muuseumide kogudest.