Režissööride hinnangul tähendab 42 protsendi võrra väiksem toetus seda, et ühe aasta toetustest jaguks pooleteise mängufilmi, paari lühianimatsiooni ja mõne dokumentaalfilmi tegemiseks.

Eesti filmirežissööride gildi asutajaliige Liina Triškina-Vanhatalo tõi näite, et kuigi ta tahaks oma järgmisele filmile "Emalõvi" otsida rahastust ka mujalt, peab selle aluseks olema kodumaine tugi. "Kui mulle praegu öeldakse, et me ei saa sulle seda lubadust anda, et sul on kodumaine raha olemas, siis kogu välismaise raha otsimine pidurdub ja keegi ei anna mulle ei Soomest, Lätist, Leedust, Inglismaalt pennigi, kui kodumaine rahastus on null."

Eesti filmi instituudi juhataja Edith Sepp rõhutas samuti ,et Eesti-poolseid kaastootmisprojekte otsitakse rahvusvahelisel turul, filmirahastuse vähenemise korral langeb tema hinnangul ka meie konkurentsivõime. "Kui senine rahastus ei jätku, siis kindlasti mõned projektid, mis on praegu arenduses või millele partnerid on juba leitud, neid me teha ei saa," rõhutas ta ja lisas, et kui seda rahastust ei tule, siis kaotab Eesti film väga palju ka rahvusvahelisel turul.

Kultuuriministeeriumi filminõunik Siim Rohtla kinnitas seevastu, et nemad seisavad kindlasti filmirahastuse kasvamise eest, täpsemad võimalused selguvad aga riigieelarve läbirääkimiste käigus. "Seda on täna veel liiga vara öelda, sest valitsuses riigieelarve läbirääkimised on alles algamas ja lähema kuu jooksul see vastus selgub," mainis ta ja lisas, et kultuuriministeerium eesotsas Anneli Otiga läheb neile kõnelustele plaaniga muuta rahastus, mis käesolevaks aastaks ühekordselt filmitootmisele tuli, pikaajaliseks.