Keeleteadlane Jüri Viikberg pälvis Ferdinand Johann Wiedemanni nimelise riikliku keeleauhinna tänavu veebruaris, kuid nimeline tamm oli Väike-Maarja keeletammikusse siiani istutamata, sest tava kohaselt tehakse seda Wiedemanni keelepäeval.

Kultuurimajas toimunud keelepäeval rääkis keeleteadlane Tiina Laansalu Jüri Viikbergi tööpärandist keelemehena, kelle elutöö on, mõistagi, alles pooleli.

"Tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on olnud eesti murded ja diasporaa, aga ka vähemusrahvaste keeled ja kultuur. Jüri viimaseid olulisi saavutusi on eesti murrete grammatika, monograafia, mis ilmus eelmisel aastal ja mis kuulub eesti keele varamu tervikkäsitluste sarja," selgitas Laansalu "Aktuaalsele kaamerale".

Jüri Viikbergi hinnagul on eesti keele tervis väga hea, kuid jätkata tuleb keelehoolet, keele uurimist ja kirjeldamist. Viikberg keskendus oma ettekandes sellele, kuidas sõnalaenud on eesti keelt rikastanud, sellesuunalist uurimustööd plaanib ta ka jätkata.

"Siiamaani on rahuloldavalt läbi uurimata meie laenukihid, sealhulgas üks kõige tähtsamaid - saksa laenud. Nii et kui ma nüüd olen aastal 2016 saanud enam-vähem kokku alamsaksa laenude leksikoni, siis loomulik jätk sellele on ülemsaksa laenud. Ja kui ka need on kokku võetud, siis need kaks osa omavahel ühtede kaante vahele panna," sõnas keeleauhinna laureaat Jüri Viikberg.