Koppel kureeris ka Eesti Kunstimuuseumi seni külastatuima näituse "Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades" ja märkis, et kui Sittowi Eesti inimeste teadvusesse toomine ja tööde üle maailma kokku toomine oli väga suur väljakutse, siis antud näitusega 15.–17. sajandi Madalmaade kunstist oli kõik mõnevõrra lihtsam.

"Tegemist oli ühe konkreetse kunstniku väga rikka koguga ja valiku tegemisega sellest kogust. Ma ei teadnud sellest fondist [The Phoebus Foundation] suurt midagi, otsisin ka internetist andmeid ja suhtlesin tuttavate kuraatoritega Madalmaadest, aga olin kohe müüdud, kui nägin paari teost sellest kogust," meenutas Koppel.

Ta selgitas, et Madalmaade kunst on väga hästi säilinud ja vana Madalmaade kunsti on palju säilinud väljaspool Madalmaid. "Madalmaade kunst oli kaubanduse tähtis osa juba 15. sajast peale. Seda jõudis üle maailma Hispaaniasse, Portugali, Skandinaaviasse, Inglismaale, meile siia."

Koppeli sõnul tuuakse Madalmaade kunsti heas säilimises näiteks ka Eesti osalust. "Madalmaade kunst, mis on nii hästi säilinud, on reeglina maalitud balti tammele, mis oli erakordselt kvaliteetne puit, mis tagas külmade talvede ja aastaaegade vaheldumise kiuste stabiilse alusmaterjali."

Peale selle, et Madalmaade kunsti on üpris palju nähtaval, on tema sõnul selle kunsti kirjeldav laad miski, mis pakub palju vaatamist ja uudishimutsemist. "Isegi kui sõnumist ei saa aru, siis dekoratiivsus ja see, kuivõrd peenelt detaile maaliti, samuti looduse jäljendamise aspekt."

Lootus, et lüngad flaami naiskunstnike kohta saavad täidetud

Rääkides sellest, miks näitusel ei ole praktiliselt üldse naiskunstnike töid, märkis Koppel, et Madalmaade kunstiajaloos nad isegi nimeliselt teavad mitut naiskunstnikku, kuid nendele kunstnikele loomingut omistada on väga keeruline.

Üks erandlik kunstnik nende hulgas – kelle töö on olemas ka näitusel – on Catharina van Hemessen. "Ta tõesti signeeris ja dateeris oma töid ning seega on ta Madalmaade kunstis ja üldse Euroopa kunstiajaloos unikaalne naiskunstnik, kes tõesti teadlikult oma autorsust tähtsustas."

Näitusel on ka üks väga hiljuti taasavastatud 17. sajandi naiskunstnik Michaelina Wautier, kes annab Koppeli sõnul lootust, et tegelikult saavad mälulüngad tasapisi täidetud.

Wautier oli omal ajal valitseja Leopold Wilhelmi õukonna väga tunnustatud kunstnik ja Koppeli sõnul saab siin tõmmata paralleele Sittowiga, sest tema saatus oli sarnane.

"Tema oli samuti õukonnakunstnik ja ka veel rändkunstnik, sellistel juhtudel see kuulsus kuhtub ruttu. Tema looming on taasavastatud viimase paarikümne aasta jooksul ja oma esimese isikunäituse sai ta alles 2018. aastal," kirjeldas Koppel.

Kadrioru kunstimuuseum pikendas näituse "Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu" avamisaega ja näitust saab nüüd näha kuni 28. novembrini 2021.