PÖFF-i direktor Tiina Lokk rõhutas, et iga normaalse filmikriitiku unistus on teha filmifestivali. "See on nagu perenaine, katad laua ja kutsud külalised seda nautima," sõnas ta ja lisas, et Eestis ei olnud PÖFF-i tekkimise ajal filmifestivalide traditsiooni.

Stsenarist ja endine filmiajakirjanik Olle Mirme kinnitas, et PÖFF tuli justkui eikuskilt. "Üldine kontekst kinovaldkonnas oli tol ajal halb, kui mitte öelda kohutav, sest kui praegu tuleb aastas kümmekond kodumaist täispikka mängufilmi, halval aastal 8–9, siis PÖFF-i sünni hetk oli kõige sügavam must auk, sügavik, sest 1996. aastal oli null kodumaist mängufilmi ja 1997. aastal võib-olla üks film."

"Esimese PÖFF-i kohta tuleb öelda küll, et ta oli festival, sest festivali korraldajad nimetasid teda festivaliks, kuigi seal oli natuke üle kümne Põhjamaade filmi, paar juhuslikku Saksa ja Prantsuse linateost juurde," sõnas Mirme ja lisas, et kuigi vist ka Tartus toimusid linastused, siis Tallinnas toimus kogu festival Kinomaja saalis. "Seal on nibin-nabin sadakond istekohta, enamus neist olid tühjad, see kinomaja saal oli toona külm, peaaegu olematu ventilatsiooni, kohutava heli ja ebamugavate istmetega saal."

PÖFF-i programmijuht Helmut Jänes selgitas, et kui praegu panevad nad programmimeeskonnaga kava kokku ikka mitu nädalat, siis toona käis see nii, et nad kutsusid mõned inimesed õhtuks kokku ja mõne tunniga oli kava koos. "Võeti ette suuremad filmiplakatid, kleebiti need kokku, tehti pliiatsiga ruudustik, võeti väikesed paberisildid, kirjutati sinna filmide nimed ja nii me siis mõne tunni arutasime, kuhu mingi film läheb."

"Probleem algas sellest, et kui me olime selle töö lõpetanud ja öösel koju natukeseks puhkama läinud, oli paberitel see liim ära kuivanud ja hommikul avastasime, kõik oli alla kukkunud, tol ajal polnud kombeks kõike fikseerida, polnud arvutitki kõigil," mainis Jänes.

Erisaade "PÖFF 25" on ETV2 eetris 10. novembril kell 21.30. Saate režissöör Maarja Pärsim, toimetaja Heleri All.