Pärnumaal sündinud ja elanud Andrus Joonas alustas kunstnikuteed 1995. aastal suuremõõduliste maalide vabaõhunäitustega oma kodukohas Pärnu-Tõstamaa maantee ääres Suuresillal. Aastate jooksul tegutses ta maalikunstnikuna, maalides muu seas hulganisti lillemaale, tegi installatsioone ja esines perfomance'itega nii Eestis, Lätis, Saksamaal, Soomes, sageli Udmurtias ja mujalgi. Joonase kui perfomance'i-kunstniku alter ego'ks oli aastaid Kollane Huntmees.

Oma eluloo kohta on Joonas kirjutanud: "See oli novembris 2000. Ma mäletan täpselt seda päeva. Olin just lõpetanud "Valgete Aledoiade" seeria, selle seeria olin maalinud iseenda vanade riiete peale ja kuigi alguses oli olnud plaanis teha lilli, olin miskipärast täiesti sihikindlalt katnud lõuendi valge õlivärvi kihtidega ja nii see jäigi.

Ja siis ma tundsin, ma tundsin midagi suuremat, mida, seda ei saagi sõnadega seletada, see on seletamatu. Juba järgmisel päeval kirjutasin ma avalduse cv-st loobumisest, ma tegin avalduse internetis ja hakkasin seda avaldust laiemalt kasutama. Nii see läks seitse aastat järjest, mulle endale muutus see loomulikuks, teistes tekitas see väga erinevaid arvamusi ja ka erinevat suhtumist.

Novembriks 2007 tundsin, et see vorm enam ei tööta, järgnes suur kõhkluse ja kahtluse periood, mis lõppes uute avaldusega ja erinevate variantide katsetamisega. Märtsis 2008 jõudsin sisemisele veendumisele. Elamisel cv-ga või cv-ta ei ole olulist vahet, kuivõrd mõlemad on illusioonid ja ei väljenda ega ka kinnita seda, kes ma tegelikult olen."

Joonase maalid ja installatsioonid kandsid enamasti nime "Aledoia" koos seerianumbriga. Kunstiajaloolane, Joonase loomingut uurinud Karol Kallas on liigitanud Joonase laadi kui art brut.

Kallas on oma uurimistöös "Andrus Joonas - Kollane Huntmees Art Brut maastikul" (2005) kirjutanud: "Kuigi Andrus Joonas on õppinud ühe semestri Eesti Kunstiakadeemias maali (1996, sügissemester) ja vahelduva eduga Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi kunstiosakonnas (alates 1993. aastast), mille mantlipärija – Eesti Kunstiakadeemia Kolledži Academia Grata – lõpetas ta 2002. aastal (lõputöö "Aledoia 55 ehk Punane maja", juhendaja Mari Sobolev, retsensent Eha Komissarov), võib kindlalt väita, et haridustee mõju on temale üsna minimaalne.

Kõik, mida ta on saavutanud, on talle kätte tulnud järjekindla isikliku töö ja iseenda püstitatud ülesannete lahendamisega. Joonas räägib oma kunsti puhul tegevusmaalist: "Tegevusmaali puhul on kõige olulisem maalimisprotsessi ja teosega samastumine. Protsess on olulisem kui käsitööoskus. Viimane tuleb paratamatult siis, kui asjaga tõsiselt tegeleda. Kunst ei jäta sind maha, kui seda tõsiselt teha ja kui on midagi öelda – siis asi lihtsalt tuleb välja ja see on paratamatus. Nii et tööpõhimõtteks on samastumine.""

Andrus Joonase viimasteks isikunäitusteks jäid "Meelesurfar" veebruaris Pärnu muuseumis ja "Zjem-a, Daur-a" sel sügisel Vabaduse galeriis.