Rahvusringhäälingu kanalid pühendavad Juri Lotmanile veebruaris eriprogrammi, mille raames valmivad uued dokumentaalsaated ja audiosarjad, mis avavad kuulajate-vaatajate ees Lotmani mõttemaailma ja selle tähendusrikkust tänases päevas.

Alates 7. veebruarist kõlavad Vikerraadio ja Klassikaraadio eetris Juri Lotmani ajatud ja elulised mõtteterad, mille on Raadioteatris sisse lugenud Rein Oja. Lühikesed ja tabavad mõtteterad on valitud välja Lotmani teadustöödest, loengutest ja raamatutest.

Uue kolmeosalise saatesarja on Juri Lotmanile pühendanud ka "Ööülikool". Vestluste sari "Lotman – suur tundmatu" pakub kolme vaadet maailmakuulsale semiootikule ja tema pärandile. Mihhail Lotman ja Kalevi Kull räägivad semiootika minevikust ja tulevikust, joonistades välja ka Juri Lotmani koolkonna erilise tähenduse. Valdur Mikita rahustab kõiki omal moel maha - kõikidest Lotmani tekstidest ei peagi kohe aru saama, ent samas on semiootika nagu maitseaine, mis õiges kohas ja parajas koguses on väga vajalik. Juri Lotmani lapselaps Elen Lotman rõhutab vanaisast rääkides ilusat sõnapaari "teadus ja headus", sest paljude suurte teadlaste puhul saavad kokku raamatu- ja hingetarkus ja Juri Lotmani puhul on see hingetarkus väga oluline. "Ööülikooli" sarja toimetaja on Jaan Tootsen, helirežissöör Külli Tüli.

"Ööülikooli" sari "Lotman – suur tundmatu"

Kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik Mihhail Lotman ning bioloog ja semiootik Kalevi Kull "Elu semiootikast"
12. veebruaril kell 22.10

Tähenduste toimimisest, semiootika minevikust ja tulevikust, kontekstiks Juri Lotmani koolkond. Kuidas pilt ette tuleb - ei tea, aga mis on vahet inimesel ja teistel loomadel? Kas semiootika ühineb tehisintellekti loomisega.

Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita "Tabamatu Lotman"
Eetris 19. veebruaril kell 22.10

Mis on Lotmani fenomen? Mis teeb Juri Lotmanist särava mõtleja ja nauditava vestluspartneri ka aastakümneid hiljem?

Filmioperaator, stsenarist, režissöör ja Juri lapselaps Elen Lotman "Dialoogid deeduga"
Eetris 26. veebruaril kell 22.10

Elen Lotman: "Lapsena, kasvades akadeemikute perekonnas keset maast laeni raamaturiiuleid ja tudengimelu, ei teadnud ma oma vanaisa Juri Lotmani filmisemiootika-alasest tööst eriti midagi. Sestap ei tajunud ma sellel kui gümnaasiumis otsustasin, et tahan saada filmitegijaks, põhjuslikku seost oma karjäärivaliku ja vanaisa akadeemilise töö vahel, kuna olin olnud 12-aastane, kui ta suri.  Ja korraga, tõlkides "Dialoogi ekraaniga" ning samal ajal enda doktoritööd kirjutades, leidsin end järsku pidevast "dialoogist deeduga" (nimetasime teda "deeduks", s.o. eestindatud deduška). Mingil hetkel hakkasin tundma, nagu loeksin kirja, mille vanaisa oli adresseerinud mu tulevasele minale."