Kas te olete oma nime juba presidendi teenetemärgi saajate hulgast leidnud?

No paar minutit tagasi sain Messengeri sõnumi. Et värskelt tean, jah.

Siit tuleb kohe ka küsida, et mis tunne on?

Mul on selline segane tunne. Ma olen praegu haiglas pikali ja lähen põlveliigese vahetusoperatsioonile praegu ja mul on need tunded praegu väga segased. Väga kummaline olukord. Üllatab, loomulikult.

Aga miks üllatab?

Selles mõttes, et siiski ootamatu. Ma ei tea, miks ma oleks pidanud selle saama. Ma ei tea tegelikult ka seda, mille eest. Mulle on lihtsalt õnne soovitud.

Eks see ilmselt tuleb kogu karjääri jooksul töö eest, mis on teil olnud arvestatava pikkusega.

Jah, võimalik küll, miks mitte.

Te olete preemiaid ka varem saanud. Kui lihtne oleks teenetemärki praegu paigutada kuhugi? Kui suur tunnustus see on just presidendilt saada?

Muidugi on suur tunnustus. Ma olen muidugi preemiaid saanud, aga mul viimastel aastatel on näitusetegevust pisut harvem olnud. Selles mõttes on ta ikkagi üllatav. Näitusi on olnud, aga mastaapsemaid on ikkagi vähem olnud.

Mulle endale tundus, et see jõuluvana koomiksilugu, mis eelmise aasta lõpus ilmus, seda märgati päris palju. Selles mõttes, et need ei ole pidanud olema näitused, et teie tööd oleks märgatud, vaid see on jõudnud ka illustratsioonide kaudu tähtsate inimesteni.

Seda on rõõm kuulda. See jõuluvana- ja ka see näitusekoomiks "Tume planeet", need on tegelikult mu enda kirjastatud. See ei ole väga lihtne olnud. Rahasid ei ole kuskilt tulnud. Kultuurkapital on küll toetanud, aga põhimõtteliselt on see enda pusitud algusest lõpuni. Kui seda märgati, siis on muidugi hea meel.

Aga see poliitiline koomiks "Tume planeet", seda ei tahetud jõuluvanakoomiksi kõrval üldse nii kergesti müüki võtta?

Jah, see lugu oli lühidalt Eesti Ekspressis ka lühidalt sügisel. Eks ma natuke keerutasin seda tolmu ise ka üles, sest ... ahaa, aga ma pean vist lõpetama, sest mind sõidutatakse operatsioonisaali.

Okei, siis jätame siin praegu pooleli. Aga palju õnne teile ja head operatsiooni!

Aitäh!