Presidendilt saavad teenetemärgi ka kümned kultuuritegelased
President Alar Karis tunnustab vabariigi aastapäeva eel teenetemärkidega 148 inimest, teenetemärgi pälvivad ka kümned kultuuritegelased.
Valgetähe teenetemärgi saavad keeleteadlane ja õppejõud ning Emakeele Seltsi juhatuse esinaine Helle Metslang; õigusteadlane ja Tartu Ülikooli sihtasutuse Iuridicum juhataja Peep Pruks, kes on riigi ainsa õigusajakirja "Juridica" asutaja ja vastutav väljaandja; ajaloolane ja tunnustatud keskaja uurija ning Tallinna Linnaarhiivi teadur Tiina Kala, kes on neljaköitelise "Tallinna ajalugu" peatoimetaja ning esimese ja kolmanda köite koostaja; Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop, kes on toonud ühiskonna fookusesse ohustatud kunstipärandi konserveerimise; haridusteadlane ja Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, kes on mõjutanud ulatuslikult õpetajakoolitust enam kui kaks aastakümmet; helilooja ja Eesti rahvusliku klaverimuuseumi asutaja Alo Põldmäe ning keeleteadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud Kersti Lepajõe.
Iseseisvuspäeva eel tunnustab Eesti ka muusikaõpetajaid, koorijuhtimise ja heliloominguga tegelevaid inimesi. Teenetemärgi saavad koorijuht ja üle 20-aastase kogemusega muusikaõpetaja Janne Fridolin, kes on andnud suure panuse Eesti koorimuusika ja muusikahariduse edendamisse; 26 aastat Filharmoonia Kammerkoori noodikogu juhataja ja arhivaarina töötanud Viive Valper, kes on hinnatud ekspert klassikalise muusika vokaal- ja koorimuusika vallas; koorijuht ja muusikaõpetaja Elo Üleoja, kes on mitmetel laulupidudel juhatanud lastekoore ja on Lääne-Virumaa koorimuusikaelu peamisi eestvedajaid; Eesti tunnustatuim ooperihelilooja Jüri Johannes Reinvere, kes on pälvinud tähelepanu nii helilooja kui ka esseistina nii Eestis kui välismaal; muusik, punkliikumise eestvedaja ja luuletaja Tõnu Trubetsky. Valgetähe teenetemärgi saavad samuti dirigent Jüri-Ruut Kangur, kes on ehitanud üles noorteorkestrite liikumise Eestis, edendanud noorteorkestrite rahvusvahelist koostööd ja dirigeerinud laulupidudel ning ooperi- ja operetisolist Väino Puura.
Eesti tunnustab vabariigi aastapäeva eel tantsijaid, näitlejaid, lavastajaid, kes on oma loominguga pakkunud võrratuid kultuurielamusi. Teenetemärgi saavad Tallinna Linnateatri näitleja Anne Reemann, kes on mänginud ka filmides ja telelavastustes; rahvusooperi Estonia balletitrupi pikaaegne esitantsija Anatoli Arhangelski; näitlejad, lavastajad ja teatrijuhid Haide Männamäe ja Toomas Tross, kes on ühiselt loonud Piip ja Tuut Teatri ning Piip ja Tuut Mängumaja ja juhtivad neid ühiselt praeguseni; rahvusvahelise haardega Eesti näitleja Risto Kübar, kes on töötanud muu hulgas mitmetes Saksamaa ja Belgia teatrites; näitleja ja Kuressaare Teatri direktor Piret Rauk; teatrikunstnik Jaak Vaus, kes on enam kui poole sajandi jooksul kujundanud ligi kolmsada lavastust nii Eestis, aga ka välisriikides.
Vabariigi aastapäeva eel tunnustatakse teenetemärkidega Eesti kunstiinimesi. Valgetähe teenetemärgi saab kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia professor Marge Monko; graafik, illustraator ja raamatukunstnik Urmas Viik; kunstnik Miljard Kilk, kes sai tuntuks Tartu slaidimaalikoolkonna esinumbrina ning on loomingus liikunud peaaegu abstraktse kujutluslaadini ja baroksete fantaasiapiltideni. Teenetemärgi saab ajakirja Akadeemia keeletoimetaja Triin Kaalep, kes on samuti toimetanud mitmeid teaduslikke ja filosoofilisi tekste ning ilukirjandust.
Valgetähe teenetemärgi saavad Eesti kultuuriedendajad: Ida-Virumaa kultuurielu arendaja ja Viru Filmifondi koordinaator Piia Tamm, Jõhvi Kontserdimaja pikaajaline juht; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Ave Matsin, kes on teinud hindamatut tööd rahvusliku käsitööpärandi võtete õpetamisel; Ida-Virumaa rahvakultuuri edendaja ja arendaja Erika Kõllo; sõjaajaloolane, arheoloog ja Eesti sõjamuuseumi teadur Arnold Unt; kultuuritöötaja ja Tallinna Linnateatri pikaajaline saaliadministraator Juta Olesk. Samuti saab teenetemärgi ajaloolane, etnoloog ja museoloog Merike Lang, kes oli pikka aega seotud Eesti Vabaõhumuuseumiga ja nüüd töötab Eesti Maaelumuuseumi juhina; Haapsalu Kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi, kes on tegelenud järjepidevalt Läänemaa kultuurielu edendamisega.
Toimetaja: Merit Maarits