Lainvoo sõnul on keeruline mõelda sõjaolukorras kunstivarade päästmisele. "See on kontekst, kus esimeses järjekorras tegeletakse inimeludega," tõdes Lainvoo ja lisas, et kuulirahe alla keegi kunstiteoste kahjustusi hindama ei lähe ning ei peakski seda tegema.

Lainvoo sõnas, et informatsiooni Ukraina kultuuriväärtuste hetkeseisust tal palju ei ole. "Meil ei ole ettekujutust kahjustustest, rääkimata sellest, mis tüüpi töid peaks seal hakkama tegema." Küll aga on teada, et sõjakoledustes on hävinud mitmed ukraina kunstniku Maria Prymachenko tööd.

Lainvoo arvates tuleks mõelda ka Kiievis paiknevate kultuuriväärtuste peale, mis võivad olla ohus. Ukrainas on kogunisti seitse maailmapärandi objekti ning nende hulka kuulub ka Kiievis asuv Sofia kirik koos Petšerski suurkloostiga.

"Iga sellist tüüpi asja hävimine on korvamatu kaotus. Need ei tule enam tagasi. Neid asju enam mitte kunagi ei ole," arutles Lainvoo.

Lainvoole pakub head meelt, et ka pärandivaldkond on kiiresti reageerinud Ukraina tulistele sündmustele. Juba 24. veebruaril pakkus kultuuriministeerium Ukrainale abi kultuuriväärtuse konserveerimistöödega. Samuti loodab Lainvoo, et kui olukord peaks Ukrainas rahunema, tõttavad sinna appi ka kultuuri-ja kunstivaldkonna inimesed.

Samuti märkis Lainvoo, et kunstiteoste evakueerimine ei ole nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib. Nii vajab eksponaatide ohupiirkonnast ära viimine omajagu mõttetööd, hulganisti inimesi ning logistilisi abivahendeid. "Selline uisapäisa evakueerimine kindlasti ei ole kõige mõistlikum lahendus."

Ukraina sündmuste valguses tõdes Lainvoo, et Eesti muuseumidel on olemas kriisiolukordade plaan. "Väga paljud planeerimissammud on sarnased nii tsiviilkriisis kui ka näiteks relvakonflikti olukorras."

"Selge on see, et kui enne pole läbi mõeldud, kuidas tegutseda, siis on see kahju väga suur," nentis Lainvoo ja rõhutas, et ainuüksi plaanist üksi ei piisa. "Kriisiks valmistumine on püsiv protsess."