Keelesäuts. Üle-eestiline või üleeestiline?
Seekordne Õigekirjagurmaani keelesäuts näitab, et sõna üle-eestiline võib kirjutada nii sidekriipsuga kui ka ilma.
Reegel ütleb, et kui sõnade liitumise kohale satub kolm või neli ühesugust tähte, võib lugemise hõlbustamiseks panna liitumise kohale sidekriipsu. Samas ei pea seda tegema. Sidekriipsuga või ilma võib kirjutada näiteks sõnad nagu lakk-kingad, plekk-katus, maa-ala või jää-äär.
Tulles tagasi sõna üle-eestiline juurde, on selles veel üks koht, millele tähelepanu pöörata. Nimelt kui suure algustähega riiginimest Eesti saab omadussõna eestiline, muutub algustäht suurest väikeseks. Niisiis on sõnas üle-eestiline kõik e-d väikesed.
Kui aga kõrvuti on kaks sama häälikut, siis sidekriipsu ei panda. Olenemata sellest, kui kõrvuti satub mitu täishäälikut. Sõnad nagu tööaasta, turneeaasta ja üleeuroopaline on kõik ilma sidekriipsuta. Eriti tihti kipub sidekriips minema üle-eestilise eeskujul ka sõnasse üleeuroopaline, kuhu see tegelikult ei kuulu.
Kokkuvõtvalt: üle-eestiline võib olla nii sidekriipsuga kui ka ilma. Aga sidekriipsuga versioon sõnast üleeuroopaline kirjakeele raamidesse ei sobi.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Vikerraadio