Keel on justkui elav organism, ta muutub ja areneb koos muutuva maailmaga. Uusi mõisteid lisandub iga päev, samas toimub vastupidine protsess: sõnad kaovad, sest kaovad ka nendega seotud tegevused. Näiteks ei räägita enam vokiga ketramisest, tänapäeval tehakse vokiga hoopis süüa. Ükskõik milliseks muutub meie kõneldav ühiskeel või normeeritud kirjakeel, ei saa me siiski unustada tõsiasja, et eesti keele kujunemisel on oluline roll olnud meie murretel. Eestlasi paistab huvitavat, kuidas kuskil on räägitud või millist sõnavara kasutatud. Kuuleb ju tegelikult murdekeelt mitmel pool tänapäevalgi.  

Eesti murded jagunevad kaheks peamurdeks: põhja- ja lõunaeesti murdeks, milles omakorda eristuvad väiksemad murdealad. Nii et vaatamata Eesti väiksusele, saame rääkida väga erinevatest murdekeelega seotud nähtustest.

Peatume siis ühel sellisel lähemalt. Peamiselt Saare-, Muhu- ja Põhja-Viljandimaale ning Lääne ja Mulgi murdele on iseloomulik konsonantühendi kadumine sõna alguses. Lahtiseletatult tähendab see seda, et näiteks ühendite kr ja pr asemel on neis murdeis lihtsalt r ning kl ja pl ühenditega sõnad algavad l-iga. Mittemurdekõnelejale võib selline muutus omamoodi segadust põhjustada, sest võivad tekkida sõnad, mida ollakse harjunud tajuma teistmoodi. Nt kui kuulete Saaremaal ütlemist, et lomp oli kurkus või Kolga-Jaanis selge laas paistab iästi läbi, siis ei käi jutt lombist ega laanest, vaid klombist ja klaasist. Veel segasemaks võib asi minna järgmiste lausete puhul: korja oma raam kokku ja mine minema või sõidavad suure raamiga. Kui raami kokku korjamine võiks veel mõeldav olla, siis sellega sõitmine tundub juba kahtlane. Mõistagi käib jutt kraamist ja praamist. Eelnevaga haakub ka tegusõna kraamima, mis murretes on raamima, nt mul oo toad keik raamimata.

Selliseid näiteid võib tuua veel ja veel. Võib juhtuda sedagi, et konteksti teadmata ei pruugigi aru saada, millest jutt käib. Näiteks kui saarlane räägib, et möni loom oli ka, kollane loom ja punane loom, siis esimese asjana ilmselt ei arva, et kõneldakse ploomipuudest. Või – kena ruut. Miks ei võiks ka mõni ruut ilus olla, aga siinkohal on silmas peetud pruuti.

See oli kõigest üks põgus pilguheit meie murdekeele põnevasse maailma, kus avastamist on veel kuhjaga.