Peeter Raudsepp: teatriinimesed natuke kardavad "Rosmersholmi"
Rakvere teatris toodi lavale Duncan Macmillani kolm aastat tagasi tehtud adaptatsioon Henrik Ibseni näidendist "Rosmersholm". Muu hulgas maailmavaatelistest konfliktidest ja valeuudistest rääkiv 19. sajandi lõpus kirjutatud lugu on Peeter Raudsepa lavastuses väga aktuaalne ka tänapäeval.
19. sajandi lõpus toimuvast räpasest valimisvõitlusest rääkiv müstikaga pikitud näidend ei kuulu Henrik Ibseni populaarsemate lugude hulka. Eestis lavastatakse seda alles neljandat korda.
"Põhjus on ühiskondlikus pooles, mis on teatriinimesi pannud natuke kartma seda materjali, sest see tähendab ikkagi seisukohavõttu," sõnas lavastaja Peeter Raudsepp.
Kiredraama annab vaatajale häid samastumisvõimalusi. "Ma tunnen ennast ka veidi Rosmerina, et tahaks ka sõna sekka öelda, aga nii see on, et kui sa hakkad avalikkuse ees midagi teravalt ütlema, siis aetakse sulle sellised piigid vastu, et ole mees või naine ja too need kastanid sealt tulest välja," lausus Raudsepp.
"Rosmersholm" on hästi mitmekihiline lugu, mille läbivateks teemadeks on armastus ja usaldus.
"Kõikide nende armastusvormide puhul tekib alati küsimus, kas need on puhtad ja ausad armastused või on nende taga mingid tegelaste hirmud," rääkis näitleja Natali Väli.
Näitleja, kes lapsena on põgenenud Gruusia sõja eest, tõdes, et see lugu viib mõtted praegu Ukrainat räsivale sõjale. "See põrgu, mis sisuliselt meie tagahoovis toimub - see materjal puudutab ka seda ja kokkupuutepunktid on olemas väga tugevalt. Näiteks see, et tugevam peaks ulatama nõrgemale käe, et meil on koos võimalik midagi ära teha. Et see koos andmine aitab luua seda, et kõigil oleks natuke parem," ütles Väli.
Loos löövad näitlejatena kaasa Natali Väli, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Ülle Lichtfeldt, Märten Matsu, Eili Neuhaus ja Kristo Kruusman. Kunstnik on Yana Khanikova, helilooja Malle Maltis, videokunstnik Kärt Petser ja valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater).