Mõeldes unikaalsele teatrisituatsioonile Eestis, sõnas Raudsepp, et uudsed projektteatrid elavdavad teatrikunsti, aga selle kõrval jääb alati alles vana repertuaariteater. Kunstnik lisas, et kahe vormi vahel võiks dialoog olla tihedamgi. "Ma näen – eriti just nooremate inimeste puhul, kes töötavad nii projektides kui repertuaariteatris – on rohkem valmidust sünteesideks. Üheltpoolt peame eksperimentaalsust juurde tooma, teisalt ei saa unustada nõudlust klassikaliste teatrilugude järele."

Seejuures peab Raudsepa sõnul ka vanas teatris jätkuma eneseotsing, peab olema kriise ja konflikte. "Kui kõik väga selliseks turvaliseks ja rutiinseks läheb, siis läheb asi halvaks."

Henrik Ibseni draama "Rosmersholm" lavastajana jäi Raudsepp algtekstile truuks, jättes tegevuse (vaatamata teksti relevantsusele kaasaja ühiskonna peegeldusena) ikkagi 19. sajandisse. Näidendi peateema ehk sotsiaalse hierarhilisuse kontekstis kirjeldas Raudsepp Eesti ühiskonna polariseeritust vaeste ja rikaste kategooriates. Lavastaja tõi esile, et olles lavakunstikooli sisseastumiskatseid palju näinud, joonistub välja, et "on vaesed noored ja on rikkad noored".

"Me jälgisime eraldi neid, kes on siin teatriklassides käinud, VHK-s ja 32. keskkoolis, sest nende tase oli teistest erinev. Hakkad lausa mõtlema, et varsti ei ole maakohtade noortel teatrikooli asja. 27ndas lennus, mida mina juhendasin, tuldi juba keskkooliks Tallinna. Vanemad üürivad korteri ja ise käid teatriklassi kõrvalt tööl. Aga see nõuab eraldi pingutust," jagas Raudsepp mõtteid noorte ebavõrdsest lähtekohast. "Ja kõige hullem on, et paljud noored inimesed ei näegi teatrit, kui perekond on vaesem. Ja isegi kui raha jätkub, siis sellega minnakse Vanemuisesse "Nunnad hoos" vaatama ja ongi kõik. Seetõttu muutub ka inimeste teatrimaitse küsitavaks," lisas ta.

Nende keerulist laadi teemade juures ütles teatrikunstnik ka seda, et igasugusest mugavustsoonist on alati raske välja tulla, ka rikkusest.

Oma koduteatri ehk Rakvere teatri puhul rõhutas Raudsepp selle olulisust tuua inimesed suurlinnast väljaspool kokku, esindades arusaama teatrikunstist piirkonnas laiemaltki.