Teaduri ametikohal tegeleb Kalev Stoicescu Venemaa välis- ja sisepoliitika küsimustega, seejuures uurib ka sõjalisi arenguid. Stoicescu sõnul viibime külmas sõjas. "Kui aastakümned pärast teist maailmasõda oli vastasseis kapitalistliku vaba maailma ja kommunistliku maailma vahel, siis nüüd on vastasseis demokraatliku ja ebademokraatliku maailma vahel," rääkis teadur "Plekktrummis".

Uut maailmakorda püüavad Stoicescu sõnul kehtestada Venemaa ja Hiina.

Äsja tegi Moskvasse visiidi ÜRO peasekretär Antonio Gueterres, ning Stoicescu sõnul ei täida seesugune külas käimine seatud eesmärki, vaid töötab lausa vastupidiselt. "Pigem saab president Putin sellest indu ja eneseusku, kui kõik talle helistavad ja käivad visiidil Moskvas – sest järelikult teine pool, nagu näha, kardab teda," rääkis teadur.

"Kogu see telefoni teel vestlemine ja Moskva visiteerimine, nagu palverännakul käiakse seal sõjajumal Putini juurde, et "palun, lõpetage see sõda ära"  – aga see ei tööta. Ma pakun, et lähinädalatel ja -kuudel võiks selle ära lõpetada ja siis võibolla president Putin ja välisminister Lavrov hakkavad ise telefonitoru võtma ja helistama. Kui keegi üldse peaks läänest lähiajal Putinile helistama, siis see võiks olla Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu esimees, kes võiks Putini endale külla kutsuda ülekuulamisele." 

Ajalugu kordub tsükliliselt

Stoicescu ütles, et demokraatlik riigikord on ainus võimalus tagada, et võimulolijaid ei kinnistuks. "Paljud, kes võimu juurde pääsevad, naudivad seda heaolu ja neid privileege, mis kaasnevad. Sellest ei taheta enam loobuda," sõnas teadur, jätkates, et ajalugu kordub tsükliliselt ja maailmas toimuv kinnitab, et ajaloost ei õpita.

Stoicescu, kes on sündinud Rumeenias ja kasvanud seal diktaator Nicolae Ceaușescu ajal, kolis perega Eestisse Brežnevi aja lõpus. "Me oleme karastunud ajast, kui elasime ühe jalaga sotsialismis ja teisega kommunismis."

Teadur tõi näite, kuidas ajalugu kordub. "Ceaușescu isikukultus oli modelleeritud Põhja-Korea mudeli järgi, nägi täpselt sama õudne välja. Ka Venemaal näeme, et idanaaber põhjakoreastub. Nädalapäevi tagasi teatas president Vladimir Putin uhkelt, et Venemaa on suure saavutusega hakkama saanud – NATO-s koodnimega Saatan tuntud mandritevahelist raketti lennutati kuskil Venemaa territooriumil. See on ju Põhja-Korea. Siis rahvas plaksutab selle peale ja kellelgi ei tule pähe mõelda, kus on head uudised saavutustest majanduse, tervishoiu, hariduse vallas."

Stoicescu rõhutas, et Venemaa ja Hiina liidrite sõnu kuulates tuleks mõelda nende tegelikule tähendusele. "Moskva ja Peking kasutavad sõna demokraatia, aga see pole ju demokraatia. Vaatame nende sõnakasutust agressioonis Ukraina vastu. Mida tähendab Venemaa jaoks denatsifitseerimine? See tähendab hävitustööd, hävitada kõike seda, mis seondub Ukraina keele, riigi, kultuuriga. Mida tähendab vabastamine? See tähendab territooriumite illegaalset hõivamist. Mida tähendab humanitaarabi? See tähendab inimeste valimatut tapmist, põgenema sundimist, vägistamist, küüditamist. Kui kuuleme seda, mida Venemaa ja Hiina liidrid räägivad, siis peame mõtlema, mis on nende sõnade tegelik tähendus."

Putiniga suhtlev ÜRO ei suuda Kalev Stoicescu sõnul oma põhieesmärki täita, milleks on rahu kaitsmine. "Nüüd me näeme, et see ülemaailmne organisatsioon on kahjuks läbi kukkunud, ammendunud võiks isegi öelda, sest ei täida oma põhirolli, milleks on rahu hoidmine," sõnas ta.

Stoicescu on näinud rahvusvahelise poliitika teostamist lähedalt, töötades nii kaitseministeeriumis kui olles diplomaat. "Mu järeldus on see, et rahvusvaheline poliitika on väga küüniline, eriti ebademokraatlike riikide poolt vaadatuna. Nagu me näeme Ukrainas alustatud sõja näitel, siis sellel küünilisusel ei olegi mingit piiri," ütles ta.

Stoicescu: ukrainlastes on midagi teistmoodi, neis ei ole suursugust agressiivset natsionalismi

Rumeenias sündinud Stoicescu sõnul on ka seal venemeelseid, ent suurem osa rumeenlastest sõda ei poolda. "Ma olen vaadanud sügavuti, mis Rumeenias toimub. Venemeelsed on parempoolsed populistlikud parteid, nagu mujalgi, kes üht- või teistpidi osutuvad kasulikeks idiootideks ja täidavad sisuliselt Kremli agendat."

Stoicescu ütles, et Rumeenia on vastu võtnud väga palju Ukraina põgenikke, sest Ukraina poolt ei tajuta ohtu. "See on minu meelest suur erinevus venelaste ja ukrainlaste vahel. Ukraina poolt me ei taju ohtu mitte ainult sellepärast, et neil pole tuumarelvi, vaid ukrainlastes on midagi teistmoodi, neis ei ole seda venelikku šovinismi ehk suursugust agressiivset natsionalismi. Loomulikult võtab Rumeenia Ukraina põgenikke sama hästi vastu kui meie," sõnas ta.

Ungari käitumine on aga hoopis teine, mille põhjenduseks on väidetud, et Lääne-Ukrainas elavad ungarlased on kogenud ebaõiglast kohtlemist Ukraina riigi poolt. "Ma ei tea, kui palju selles väites tõde on, aga ükski teine riik sarnaste süüdistustega Ukraina aadressil ei esine. Näiteks Mariupol, sellel linnal on ju Kreeka nimi – Maria linn – ja seal elab tuhandeid kreeklasi. Kui president Zelenskõi esines Kreeka parlamendile, siis oldi väga mures nende inimeste pärast. Kümneid tuhandeid inimesi on tapetud, kindlasti oli nende hulgas ka kreeklasi," rääkis teadur.

Stoicescu on tänulik, et koos perega võeti vastu otsus kolida Eestisse, kust on pärit tema ema. "Eesti polnud mu jaoks mingi terra incognita, ma rääkisin eesti keelt ja mul oli kohe tunne, et tulin koju. Suur kivi langes südamelt, kui Ceaușescu režiim sai Rumeenias lõpu, elasime siis juba kaheksa aastat Eestis. Ma teadsin, kui palju sealne rahvas režiimi all kannatas."

Kultuurisoovitus. Kalev Stoicescu esitas "Plekktrummis" ka kultuurisoovituse, milleks on kaks Vladimir Voinovitši teost. Esmalt novell "Karvamüts", mille süžee on inspireeritud Nikolai Gogoli "Sinelist". Teise teosena "Moskva 2042" (pealkiri viitab George Orwelli raamatule "1984"), kus Voinovitš nägi prohvetlikult ette Putini ajastut.