Triin Pikk: ka kodus muusika kuulamine pole globaalsest jalajäljest puhas

Nii vinüülplaatide ja CD-de tootmisel kui ka servereid kasutavate striimimisplatformide vahendataval loomingul on arvestatav mõju keskkonnale, kirjutas oma arvamusloos Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk.
Nagu paljudel teistel meelelahutustööstuse harudel on ka muusikatööstusel hiiglaslik globaalne jalajälg. Ainuüksi Ühendkuningriigis paiskavad kontserdid atmosfääri 405,000 tonni süsihappegaasi ning keskmise tuuritava DJ tekitatud emissioonid on 35 tonni aastas ehk 17 korda rohkem kui oleks jätkusuutlik ühe inimese kohta.
Probleem on muidugi palju laiem, sest ka kodus muusika kuulamine pole patust prii: nii vinüülplaatide ja CD-de tootmisel kui ka servereid kasutavate striimimisplatformide vahendataval loomingul on arvestatav mõju keskkonnale. Striimimine on üks-ühele võrdluses väiksema jäljega, kuid selle tõttu on inimeste kuulamine muutunud niivõrd massiliseks, et see ületab kõik senised mahud rekordiliselt. Näiteks 4.6 miljardit striimi kogunud Luis Fonsi 2017. aasta hiti "Despacito" kuulamiseks on inimesed kulutanud rohkem elektrit, kui on selliste riikide nagu Chad, Guinea-Bissau, Somaalia, Sierra Leone ja Kesk-Aafrika Vabariigi aastane elektritarbimine kokku.
Õnneks ei istu siiski kogu tööstus käed rüpes ega ürita senises mugavuses edasi toimetada. Näiteks Šotimaal avati ööklubi, mis kasutab kehade soojust elektri tootmiseks, õhu jahutamiseks või hilisemaks ruumi soojendamiseks. Mitmed festivalid on hakanud kohapeal ise taastuvatest ressurssidest elektrit tootma ja loobunud lihatoodetest ning ühekordsetest nõudest. Portugalis toimuva suure, psühhedeelsele elektroonilisele muusikale ja kunstile pühendatud festivali asutaja ning juht Artur Mendes tuleb 28. aprillil Tartus toimuvale Kultuurikompassi konverentsile rääkima sellest, kuidas nende festival juba 2000. aastate algusest alates enda tegevust strateegiliselt järjest jätkusuutlikumaks muutnud on.
Lisaks üritustele on tegevust kriitiliselt üle vaatama asunud ka paljud artistid. Mitmed on asunud oma tuuritamist kas koomale tõmbama, asendanud lendamise rongidega või loobunud suurte tehnikute armaadede ringi sõidutamisest, palgates vajalikud inimesed hoopis kohapeal. Billie Eilish on aga lubanud kontsertidel lõpetada ühekordsete veepudelite kättesaadavuse, mis tähendab iga kontserdi kohta keskmiselt 35 000 vähem raisatud pudelit.
Eilish on üks ligi 6300 artistist, organisatsioonist ja muusikatööstuse professionaalist, kes on alla kirjutanud muusikatööstuse jätkusuutlikumaks muutmise algatusele Music Declare Emergency. Selle liikumise üks algatajaid ning kommunikatsioonijuht Lewis Jamieson tuleb Kultuurikompassile, et rääkida sellest, kuidas neil on õnnestunud enda organisatsiooni nimel sõna võtma arvukalt globaalselt tunnustatud muusikuid ning kuidas nad pingutavad selle nimel, et muusika kui mõjuvõimsa kultuurivormi häält kliimakriisi probleemide teadvustamiseks paremini ära kasutada. Sest nagu ütleb nende organisatsiooni deviis: "surnud planeedil ei ole muusikat!"
Globaalne kliimakriis ühendab paratamatult meid kõik – nii indiviidide kui ka professionaalide tasemel, kõik valdkondi ja sektoreid. Mul on suur rõõm, et Euroopa tipptegijad tulevad Eestisse ja mõtleme ning arutame koos nende lahenduste üle, mis aitavad globaalse väljakutsega toime tulla. Meil on hindamatu võimalus olla suunanäitaja nii Eestis kui Euroopas keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses. 28. aprill Tartus on selle ambitsiooni esimene ametlik ühine samm Euroopas.
Kultuurikompass on Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 ja Tartu linna korraldatav üritustesari, mis kutsub kultuurikorraldajaid, loojaid ja ettevõtjaid üksteiselt õppima. Tartu soov on jätkata Kultuurikompassidega ka pärast kultuuripealinna tiitliaastat. See tähendab, et Tartust saab Eesti kultuurivaldkonna oluliste teemade vedur, mõtestaja ja valdkonna kokku tooja.
Toimetaja: Kaspar Viilup