Autorid selgitasid, et näitus on küpsenud aegamööda, suisa läbi aastate, kuid sellel on siiski kindel algus- ja lõpp-punkt. "Näitus tõukub ära ühest kenast päikselisest päevast 2018. aasta sügisel, kui me plaanisime minna paavsti missale Läti Hendrikult laenatud loosungiga "Laula, laula pappi!". Näitusel on žeste, mis jäävadki katsetusteks, ja žeste, mis varjatuna annavad lisalaengu eksponeeritud objektidele," lisasid nad pressiteates.

"Iga "Usupuhastus" on algselt aktsioon. "Usupuhastus" sünnib spontaanse reaktsioonina tavade poolt struktureeritud keskkonnale. "Usupuhastus" ripsutab tiiba avalike rituaalide laetud omaruumiga, ilmnegu see lõppkokkuvõttes kunstisaalis kas siis pühapildis või pildirüüstes. Vähemalt paariks tähelepanuga ergastatud hetkeks on "Usupuhastus" sümboolne arveteklaarimine ajaloolise mineviku või olevikuga või siis vähemalt selle žesti rahutukstegevalt realiseerimata potentsiaal. "Usupuhastus" on hügieeniprotseduur ja pesta tuleb teatavasti regulaarselt," avati pressiteates näituse tagamaid.

Hanno Soans (1974) on kunstiteaduse taustaga kunstikriitik, kuraator ja kunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktoriõppes. Kunstnikuna on Soans esinenud näitustel alates 1997. aastast, keskendudes tegevuskunstile, tekstiteostele ja videole. Soans on kuulunud kunstirühmitusse Stiilne Viisnurk koos Anders Härmi, Kiwa, Andres Lõo, Martin Pedaniku ja Jasper Zoovaga.

Silvia Sosaar (1979) on Tallinnas tegutsev ja töötav kunstnik. 2017 lõpetas Sosaar Eesti Kunstiakadeemia (EKA) fotograafiaosakonna. 2021 omandas EKA-s kaasaegse kunsti magistrikraadi ning oli oma lõputööga "See liivakast, mis meile anti" EKA Noore kunstniku preemia nominent. Oma esimesel isikunäitusel "Shiny Shoes Salon" (2018) EKA Galeriis muutis Sosaar kunstigalerii kingapuhastussalongiks. Kunstnik on osalenud oma teostega näitustel Eestis, Lätis, Ühendkuningriikides, Prantsusmaal ja Pakistanis.

Näitus jääb avatuks 28. maini.