Marveli kinouniversumi algusest on nüüdseks möödas 14 aastat. Filmide ja telesarjadena end lahti rulliv transmeedialine maailm on nüüd jõudnud oma 28. kinofilmini ning näib, et lõppu ei paista. Seekordne väljalase "Doktor Strange hullumeelsuse multiversumis" tekitab oma emotsionaalse ja loomingulise steriilsusega aga sedavõrd rammusat tülgastust, et igasugune huvi järgmiste osade vastu taandub nulli lähedale.

Nimelt tervikliku filmikogemuse pakkumise ja ühe konkreetse alguse, keskkoha ja lõpuga loo jutustamise asemel serveerib Sam Raimi lavastatud "Doktor Strange hullumeelsuse multiversumis" ebamäärase sisuhunniku, mille eesmärgiks on jätkata, laiendada ja lõpetada tootmisliini juba varasemates produktsioonides alustatud, arendatud ja esitletud tegevusliine ja tegelaste arengukaari.

See tähendab, et ühe emotsionaalselt mõjusa ja narratiivselt köitva loo asemel jälgime erinevate superkangelastega seotud tegevusliinide ristumist ja taashargnemist. Ühelt poolt püütakse hoida koos kinouniversumi sidusust ja teiselt poolt algatada fännibaasi huvi üleval hoidvaid uusi süžeeliine ja esitleda uusi tegelasi (seejuures fänne "liigse" uudsusega ärritamata). See teeb antud filmist aga hingetu hammasratta süsteemis, mille ainus eesmärk on ennast taastoota.

Jah, seekordsete peategelaste Doktor Stephen Strange (Benedict Cumberbatch) ja Wanda Maximoffi (Elizabeth Olsen) seisundeid ja motiive võidakse küll põhjendada filmide "Doktor Strange", "Tasujad: Igaviku sõda" ja "Tasujad: Lõppmäng" ning telesarja "WandaVision" sündmustega, andes sedasi neile sügavust, kuid taoliste eeltingimuste seadmine konkreetsele filmikogemusele on küllaltki upsakas. Seda enam, et koomiksikangelaste sarjakorpus nõuaks kasvava mahu tõttu järjest jaburamat ajalist investeeringut.

Nii jäävad Doktor Strange'i eksistentsiaalsed mõtisklused õnnelikkuse üle ning Wanda traumade laviini tekitatud maaniline vajadus saada emaks nii sisuliselt kui ka emotsionaalselt kaugeteks. Samuti on uue tegelase, multiversumite vahelise rändamisoskusega America Chavezi (Xochitl Gomez) karakteriarendus õhuke.

Ainsaks võimaluseks on seega proovida haakida end tegevusega või siis visuaalse spektaakliga, mis seda saadab. Siin on märksõnaks CGI puder ja tõsise näoga pidev žestikuleerimine, sest sedasi ju võlurid ja nõiad märulit MCU kontekstis toodavadki. Vaatamata sellele, et multiversum kui motiiv pakub siin piirituid võimalusi visuaalsele ja loomingulisele hullumeelsusele, mida hiljutine meistriteos "Kõik kõikjal ja korraga" hiilgavalt demonstreeris, siis filmis "Doktor Strange hullumeelsuse multiversumis" ei suudeta võlukunsti ja multiversumi mahlaka komboga eriti midagi huvitavat saavutada. Kui välja arvata paar multiversumeid põimivat montaažiepisoodi, siis motiivi kasutatakse pigem vähest sisulist kaalu omavate cameo'te õigustamiseks kui visuaalselt intrigeeriva märuli loomiseks.

Jah, tumedate jõudude mõju all toimiv Wanda otsib multiversumist lahendust oma probleemile, kuid universumite erinevus ja pöörasus jääb väga lahjaks. Nii praegu veel kinodes jooksev "Kõik kõikjal ja korraga" kui ka sari "Rick and Morty" on suutnud motiivist palju liigutavamaid ja kõnekamaid lahendusi välja võluda.

Visuaalse spektaakli mõttes on siin oluliseks müügiartikliks ka režissöör Sam Raimi, kes on tuntud teerajajast õudukafrantsiisi "Evil Deadi" ning superkangelasfilmide žanrit kujundava "Ämblikmehe" triloogia poolest. Mõnevõrra ootuspäraselt domineerib ta käekirja üle Marveli tootmisliiniloogika, teoseid ületava narratiivi arendamine jääb alla valemipõhisusele. Siin-seal küll tõstab pead õudusfilmikeel ja raimilik tonaalne kapriissus, kuid see jääb pigem stilistilise ehtimise tasandile.

Kui mullu ilmunud "Ämblikmees: Pole koduteed" suutis veel intrigeerida oma südamlikkuse, huumori, eluliselt motiveeritud teemade ja sisukalt loosse integreeritud cameo'tega, siis "Doktor Strange hullumeelsuse multiversumis" mõjub liiga enesekeskse ja kapseldunud fännirituaalina, kus pannakse varasemad teadmised proovile ja testitakse fännilojaalsust. Neile, kes langevad väljapoole sellist sektilikku põhisihtgruppi, on filmil üsna vähe pakkuda.