Režissööride Don Halli ("6 kangelast") ja Carlos López Estrada ("Blindspotting") lavastatud Disney animastuudio seiklusfilm "Raya ja viimane lohe" on kultuuriliselt detailirohke ent narratiivselt standardne linateos pigem alates kooliealistele¹. Rohkelt efektseid võitlusstseene sisaldav lugu paigutub Kagu-Aasia kultuuridest inspiratsiooni ammutanud fantaasiamaale Kumandrasse, kus vapper sõjaprintsess Raya seisab enda pealikust isa päästmise ning killustunud ühiskonna tasakaalustamise missiooni ees. Olukorras, kus kunagi lohede poolt päästetud maailma on taas paigast nihutanud inimeste ahnus ja enesekesksus, mis on vallandanud inimeste sekka neid kivistavad kurjad vaimud Druunid.

Nii räägibki "Raya ja viimane lohe" peategelase Raya seikluslikust teekonnast, mis haarab endasse omapäraseid teel kumuleeruvaid kaaslasi, ühe keskmisest lõbusama lohe ning indianajonesiliku ülesannete jada, mille film hoogsalt ja säravalt vaatajale ette mängib. Mitmekülgse ja kauni visuaaliga üles ehitatud Kumandra filmimaailmast hoolimata on lugu ise filmi ehk kõige kuivem aspekt. Näib, et Vietnami ja Malaisia juurtega stsenaristid Qui Nguyen ja Adele Lim ("Crazy Rich Asians") on võtnud aluseks kangelase teekonna struktuuri ning Marveli superkangelasfilmidele omase pingelist märulit ja tegelastest lähtuvat huumorit põimiva tooni. See teeb süžeest liigagi etteaimatava ja tempost pigem harva toimivate vahele pikitud nn naljade tõttu kõikuva. Nn marvelification'ist räägib seegi, et nt filmile "Tasujad: Lõppmäng" sarnaselt on loo tuum taas tasakaalu taastamine ja päästev vahend mingi maagiliste võimetega objekti juppide (seekord üks suur vääriskivi) kokku korjamine.

Filmi sisulise poole teeb siiski põnevamaks see, kuidas Disney ajaloo esimese Kagu-Aasia päritoluga printsessi ümber filmimaailma luuakse. Ohtrad ja mitmekesised viited Kagu-Aasia kultuuridele sulanduvad sisukalt osaks maailma loomest ja loost. Neid ei ole lihtsalt puistatud siia-sinna teatud demograafiliste sihtgruppide meelitamiseks või filmi elementide sisutuks ja ekspluateerivaks ehtimiseks, mis tihtilugu käib kultuurilise omastamise rada. Nende asemel on "Raya ja viimane lohe" suutnud põimida loosse nii muu hulgas piirkonnas pärit võitluskunste ja nende vahendeid, toite, rõivaid, väljendusviise (nt varjuteater sissejuhatuses) kui praktikaid (nt see, et lohe Sisu pidevalt rõhub kingimajandusele²).

Samuti on sümpaatne ja ülemaailmsete ühiskondlike protsessidega seostuv filmi sõnum, mis kutsub inimesi vaatama erimeelsustest kaugemale ja usaldama üksteist, sest vaid nii võib ehitada üles ühtsust ja harmooniat. Ent film raiub seda liigagi üksluiselt ja otsesõnaliselt, mis omakorda viitab dialoogis ekspositsiooniga ülepingutava stsenaariumi nõrkustele. Motiivi järjepidev raiumine paljastab ka liiga selgelt, kuhu ja mis järeldusteni film tahab jõuda.

Siiski on "Raya ja viimane lohe" puhul tegemist väärt perekondliku meelelahutusega, mis paneb kaks tundi kuluma kiirelt ja tehniliselt suurepärase visuaali saatel. Kuigi eestikeelne dublaaž on igati tipp-topp ning tegelaste eripära välja toov, tasub valikut tehes arvestada, et ingliskeelne versioon on panustanud tuntud näitlejate tugevale ansamblimängule. Nii teeb linateoses kaasa filmis "Tähtede sõda: Viimased jedid" läbi löönud Kelly Marie Tran nimiosas, armsalt mängulise lohe rollis Awkwafina ("The Farewell"), Raya isa rollis Daniel Dae Kim ("Lost", "Insurgent"), sõjaprintsessist vaenlase rollis Gemma Chan (kes kehastab peategelast novembris väljatulevas Marveli suurfilmis "Igavesed") ning Benedict Wong ("Doktor Strange", "Tasujad: Igaviku sõda") ja Sandra Oh ("Eve'i tapmine", "Grey anatoomia") sõjapealike rollides.

¹ https://www.commonsensemedia.org/movie-reviews/raya-and-the-last-dragon
² https://en.wikipedia.org/wiki/Gift_economy