Olander selgitas, et esialgu hakkas ta tegema pilte bussidest. "Me elasime Lomonossovi tänaval (praegune Gonsiori tänav, toim.) ja meie akna all oli bussipeatus ja nii kaua kui ma mäletan, vahtisin ma ikka neid seal peatuvaid busse," sõnas ta ja lisas, et mingil hetkel ta hakkas neist bussidest pilte tegema ning praeguseks on ta avaldanud seitse-kaheksa raamatut Tallinna ühistranspordi ajaloost.

"Eks neid linnapilte, kus trammid ja bussid pole esiplaanil, kogunes nende aastatega järjest juurde ja kui nüüd kõige põhjalikum Tallinna trammide, busside ja trollide ajalugu sai valmis 2008. aastal, siis tekkis kirjastusel huvi, et võiks ka linnapiltidest midagi kokku panna," selgitas ta ja lisas, et ka neist linnapiltidest on praeguseks valminud kuus raamatut.

"Seda võin vist oma teeneks lugeda, et mingid pildid, mida kuskilt enam näha ei ole võimalik, on õnnestunud mul alles hoida," tõdes Olander ja mainis, et ise ta ei ole linna arengu teemalistest diskussioonidest kippunud väga osa võtma. "Las seda teevad teised."

Aare Olander kinnitas, et ta on üritanud iga vähegi suurema maja kohta Tallinna kesklinnas midagi teada saada. "Millal ta täpsemalt on püstitatud, kes oli arhitekt, suuremad ümberehitused ja nii edasi," lisas ta ja mainis, et seda on ka spetsialistid teinud, aga see on jäänud arhiividesse peitu. "Kirjutatakse küll raamatuid pidevalt Niguliste kirikust ja raekojast, aga see, mis sinna vahele jääb, seda peab otsima."