Tõnu Viik: kunstiteose võib soovi korral alati poliitiliseks teha

Foto: EPA

Klassikaraadio saates "Helikaja" olid külas Berk Vaher, Olari Elts, Tõnu Viik ja Mariliis Mõttus, kellega tuli juttu kultuuri ja poliitika kokkupuutepunktidest Eesti kontserdisaalides ja Eurovisiooni lauluvõistlusel, tühistamiskultuurist ja ilusatest žestidest. Viik märkis, et soovi korral võime ühe kunstiteose alati poliitiliseks teha, iseküsimus, kas see on parim, mida kunstiteosega teha.

Saates said sõna kirjanik ja melomaan Berk Vaher, ERSO peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts, Tallinna Ülikooli rektor, filosoofia professor Tõnu Viik, helilooja, oboist ja kirjutaja Gregor Kulla ning Müürilehe muusikatoimetaja Mariliis Mõttus.

Tallinna Ülikooli rektor, filosoofia professor Tõnu Viik tõi välja, et ehkki kultuur ja poliitika on kogu aeg omavahel seotud olnud, on need midagi täiesti erinevat.

Kunstiteos enamasti ei taotle poliitilisi eesmärke, vaid ikkagi kunstilist elamust. See küll erutab inimese kognitiivseid meeli, ent ei kutsu esile selget definitsiooni või väidet. "See on väga erinev poliitika tegemisest, kus edastatakse konkreetseid lauseid," ütles Viik.

"Enamasti me võime ikkagi öelda, et kunstiteos ja selle sisu on poliitilisest maailmast täiesti lahus ja eraldiseisev ning sellepärast ka eraldi väärtustatav. Sellepärast meil kunst üldse olemas on," lisas ta.

"Teinekord võib olla olukord, kus teose looja tahab edastada poliitilist sõnumit ja kodeerib selle paremini või halvemini kunstiteosesse sisse. Kõige halvemal juhul asendab kunsti poliitikaga," kirjeldas ta autoripoolset kavatsust poliitika kunsti osaks teha.

Ent eksisteerib ka autori kavatsemata poliitiline sekkumine kunstiteosesse. Selleks võib olla looja maailmavaade, tema hoiakud või poliitilised eelistused, mis tulevad sageli loodusse kaasa nii, et autor seda ei taha. "See ei moodusta kindlasti selle kunstiteose põhisisu, aga on analüütilisel vaatlusel seal tuvastatav ja leitav."

Ta tõi näiteks Platoni dialoogi vormis filosoofilise teose "Phaidros". "Need on ühed maailma ajaloo ilusaimad ja põnevaimad tekstid armastuse olemusest, aga kui me seda teksti tähelepanelikult loeme, võime saada aimu sellest, et Platon tõenäoliselt on pigem konservatiiv kui liberaal, pigem ühiskonna traditsioonide hoidja kui et nende uuendaja."

Ta ei leia, et see teadmine tühistab teose kunstilise ja filosoofilise sisu, sest tühistajad oleme meie ise. Samamoodi on räägitud 20. sajandi saksa filosoofi Martin Heiddegeri teoste tühistamisest. Ehkki tema teoseid peetakse ühtedeks kaunimateks keelelisteks saavutusteks ja need on paljude arvates sügava filosoofilise sisuga, on teada, et tegemist oli natsipartei liikmega.

Kas see tühistab tema teoste sisu? Viigi sõnul sõltub see kogejast endast. "See on juba kuulaja-, vaataja-, lugejapoolne samm määramaks ära selle, kui poliitiliseks ta oma kogemise akti tahab teha," selgitas ta. "Meie oma vaatamise, kuulamise, lugemise aktiga võime ühe kunstiteose alati soovi korral poliitiliseks teha. Kas see on nüüd iga kord parim, mida selle kunstiteosega teha saab, on iseküsimus."

ERSO peadirigent Olari Elts usub, et enamik muusikast on apoliitiline, ent võib täiesti ootamatult osutuda õiges kontekstis vägagi poliitiliseks. "Varjatud poliitilist konteksti ju on klassikalises muusikas päris palju," ütles Elts. Helilooja Gregor Kulla sõnul ei ole miski peale looduslike protsesside apoliitiline ja poliitikast hoidumine näitab samuti inimese poliitilisust.

Eurovisioon kui muusika ja poliitika ühenduspunkt

14. mail jälgis enam kui 180 miljonit televaatajat üle maailma Eurovisiooni lauluvõistlust. Selle võitis ülekaalukalt Ukraina ansambel Kalush Orchestra laul "Stefania". Kirjanik ja kriitik Berk Vaheri sõnul oli Ukraina võit oluline sõnumi edastamise ja teadlikkuse tõstmise pärast.

"Tuua need sündmused lähemale mitte ainult läbi piltide ja uudiste, vaid ka läbi meelelahutuse näidata, et see on oluline ja Euroopa on Ukraina taga – see õnnestus praegu ju väga hästi," rääkis Vaher. Lisaks oli tema sõnul tegemist omas žanris tugeva looga, millel oli ajastukohane sõnum.

Viigi sõnul kerkis siin esile veel üks huvitav nähtus. Nimelt on väga keeruline panna näppu peale poliitilisele eelistusele meie kogemuses. See tähendab, et me ei pruugi aru saada, kas üks kunstiteos meeldib meile selle kunstilise sisu pärast või seetõttu, et ta edendab maailmavaadet, mis meile meeldib.

"Ma võin rõõmustada – ja ma ei ütle seda nüüd Ukraina laulu kohta – keskpärase kunstiteose üle, kui see toetab minu ideoloogilisi veendumusi, ja vastupidi, mulle võib tunduda väga kõrgel tasemel kunstiteos vilets, kui see seda ei toeta," selgitas Viik.

Kohe pärast Eurovisiooni lauluvõistlust kerkis esile küsimus, miks ei andnud Eestit esindanud žürii Ukraina laulule mitte ühtegi punkti. Olgu öeldud, et hindamise kriteeriumid on pannud paika Eurovisiooni lauluvõistluse korraldaja Euroopa ringhäälingute liit. Žürii peab hindama vokaalset võimekust, lavalist esitust, laulu ülesehitust ja originaalsust ning üldmuljet.

Vaher küsis seepeale, mis see laul lõppude lõpuks on. "Laul on ka sõnad, laul on ka see, kuidas seda ümbritseva maailmaga seostada. Kui sinna Eurovisioonile tuleks perfektselt seatud ja kirjutatud poplugu, kus keegi kargaks ringi ja räägiks laste vägistamisest, siis see ei läheks ju mitte kuidagi."

Vene kultuuri tühistamine Putini režiimi ei kahjusta

Ukraina sõja kontekstis on esile kerkinud küsimus vene kultuuri tühistamisest. Mida me võidaksime otsusest mitte esitada vene autorite muusikat Eesti kontserdisaalides? "Võidame selle, et saadame sõnumi," usub Viik.

"Ilmselt väga paljud inimesed, kes muidu ei oleks asja peale nii sügavalt mõelnud, tänu niisugusele sammule mõtlevad põhjusele, miks nende autorite teoseid ei mängita," jätkas ta. Viik leidis, et probleemi teadvustamine on oluline, ent Putini režiimi sellise sammuga ei kahjusta.

"Niisuguse sammuga me ausalt öeldes konsolideerime venelasi ja Putini režiimi, aga meil üldse pole vaja seda teha," rääkis ta ja ütles, et meil oleks vaja hoopis vastupidi, nii venelaste kui ma meie endi teadvuses eristada Putini režiimi ja Venemaa laiemat elanikkonda.

"Ma ei ütle seda sellepärast, et Venemaa elanikkond ei kannaks üldse kollektiivset vastutust selle eest, et Putin valitseb seal juba pikemat aega, sest ka autokraatlikes režiimides võib rahvast vastutavaks pidada," jätkas Viik. Tema sõnul aitaks Putini režiimi ja venelaste eristamine kaasa sellele, et venelased ei tunneks, et neil ei jäägi muud üle kui Putiniga ühineda.

ERSO peadirigendil Olari Eltsil on hea meel, et Eestis ei ole mindud kaasa tühistamiskultuuriga. Ta viitas Marcus Aureliuse mõtteterale "parim kättemaks on mitte muutuda nende sarnasteks". Hoopis olulisem on see, et vene kunstnike seisukohad oleksid selgelt väljendatud.

"Pisikesest rahutuvist Facebooki nurgas päris ei piisa. Samas oleks keeruline näha, et me läheksime sellest kaugemale ja keelaksime vene kunsti Lääne-Euroopas," ütles ta.

Eltsi sõnul on poliitiliselt ja majanduslikult loomulikult lihtsam minna vene kultuuri kallale. "Gaasi ja nafta kinnikeeramine on tunduvalt kulukam ja siis jääb mulje, et midagi on tehtud." Tema arvates ei ole õiglane karistada neid vene kunstnikke ja heliloojaid, kes oma eluajal võitlesid oma loominguga erinevate ajaloos tuntud vene türannide vastu.

Sisulised otsused ja ilusad žestid

Küsimusele, miks üldse peaks üks sümfooniaorkester sõjale reageerima, vastas Elts, et see on olnud üks tema olulisi kreedosid juba enne sõda. "Kui meil on ühiskonnas teemad, mis on olulised ja mille suhtes meie riigikodanikena peaks seisukoha võtma või reageerima, siis see peaks olema näha ka meie tegevuses."

Ta lisas, et koroonaaeg tõi klassikalise muusika valdkonda tagasi kiiresti reageerimise ja see võiks tema sõnul säilida. "Poliitilisi seisukohti me võtma ei hakka, aga me suhestume sellega, mis meie ümber toimub."

Kulla rääkis, et tema kui kontserdikuulaja jaoks on oluline, kuidas ühiskondlikel teemadel kaasa mõeldakse. "Kõige huvitavam see, kuidas helilooja või interpreet mõtleb, mida ta on valinud ja mis otsuseid teinud."

Ta märkis, et kuigi siinsetes kontserdisaalides on viiteid Euroopas aset leidvale sõjale pigem vähe, on tema arvates väga ilusaid samme astutud. Mitmed orkestrid alustavad kontserte Ukraina hümniga, festivalid ja kollektiivid on pakkunud tööd ukraina muusikutele ning kavades on tehtud mitmeid muudatusi.

Teinekord on suurtest sisulistest otsustest veelgi olulisemad žestid. "Need ei pea olema liiga tõsiselt võetavad, aga me teeme midagi, mis on väljaspool muusikat ja selle kaudu näitame seda toetust üles," rääkis Kulla. Näiteks on talle korda läinud Valge Tüdruku ehk Elina Masingu aktsioon korraldada oma kontserdil oksjon. "Žestid on nii mitmeti tõlgendatavad ja panevad mõtlema," lisas ta.

Toimetaja: Lisete Velt, Merit Maarits

Allikas: "Helikaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: