"Nendes töödes on päris palju teemasid, mis ulatuvad kaugemale sellest, mida 22-aastane inimene oma isiklikus väikeses ruumis tajub," rääkis juhendaja Ene-Liis Semper.

"Ma olen väga õnnelik, et siia on jõudnud erinevad peegeldused kõikidest asjadest, mis meid on ümbritsenud viimase kolme aasta jooksul," lisas ta. "Kunstnike roll ongi ju mõtestada seda aega, kuhu nemad on sündinud."

Anita Kremmi triptühhon sündis Itaalias residentuuris olles ning see tegeleb kolme kohaliku põhielemendiga: oliivipuud, kivid ja meri. Kremm lausus, et kuu aega võõras keskkonnas viibides omandab inimene paratamatult mingid impulsid ja saab sellest inspiratsiooni.

"Muidugi mul hakkas mõte jooksma ja kõige tähtsam osa on see, et mul ei olnud lõputult aega ega võimalusi, et oligi põhimõtteliselt ainult üks kord seda videot teha," rääkis stsenograafiatudeng Kremm, et video loomine oli hästi spontaanne.

Näitusepaigaga haakub ka Liisamari Viik, kelle Narvas tehtud videod püüavad taaselustada mahajäetud kontoriruume, otsides sõnumeid nii maha pillatud paberilehest kui ka ägisevast direktoritoolist.