"Kõige hirmsam lugu ongi see, et maja vundament vajub. Majal on nii suured praod sees, et fassaad on maja küljest nii lahti, et viimastel korrustel saab pista käe prao sisse. Maja madalam osa on kõrgema osa küljest lahti ja samamoodi saab rusika panna prao vahele," kirjeldas Tallinna Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja.

"Juunikuus avastasime, et meie 1934. aastal ehitatud küttesüsteemist kaob iga päev 100 liitrit vett. Seda ei ole mitte kuskilt näha, mis tähendab, et see voolab kuhugi maja alla. Pidime kütte välja lülitama, mis tähendab, et see maja ei ole enam köetav."

Kaks aastat tagasi eraldas valitsus Kunstihoone remondiks 6,5 miljonit eurot, selle raha eest alustatakse kõige pakilisemate töödega. Praeguste hindade juures tuleb arvestada vähemalt 10,5 miljoni euroga.

"Käesolevaks talveks me konserveerimegi terve selle maja. Kuna puurimistööd on üsna ohtlikud, pidime maja tühjaks kolima. Majast lülitame välja vee ja gaasi ning lihtsalt loodame, et see peab selle ühe talve vastu ja me järgmine aasta saame hakata renoveerima nii, et maja pole sõna otseses mõttes kokku vajunud," selgitas Aguraiuja.

Paljud Kunstihoone ateljeedes olnud kunstnikud kolisid kõrvalmajja, endise Georg Otsa nimelise muusikakooli ruumidesse, mida haldab Riigi Kinnisvara. Ehituse venimise tõttu peab läbi rääkima ja võimaluse korral pikendama ka sealseid rendilepingud. Tallinn on Kunstihoonele koostanud muinsuskaitse eritingimused.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus tõdes, et kuigi restaureerimine toob alati uusi üllatusi, pakub Kunstihoone erilisi väljakutseid. "Kuna see on vallikraavi peale ehitatud, mis ongi selle hoone suur probleem, siis ta osaliselt vajub. Mis siit täpselt välja tuleb, seda ei oska keegi prognoosida," sõnas Lippus.