Paul Aguraiuja Tallinna Kunstihoonest: lihtsalt loodame, et see peab selle ühe talve vastu
Tallinnas Vabaduse väljakul renoveerimist ootav Kunstihoone ei saanud valituselt ehitushindade tõusu tõttu vajaminevat lisarahastust ning olemasoleva rahaga saab alustada vaid kõige avariilisemaid töid. Kunstihoone direktor Paul Aguraiuja sõnul loodetakse, et valitsus leiab vajamineva raha järgmisel aastal – senikaua seisab maja elektri, vee ja kütteta.
Kui kaks aastat tagasi võttis valitsus vastu otsuse, et Kunstihoone renoveerimiseks eraldatakse 6,5 miljonit eurot, siis praeguste hinnatõusude tõttu prognoositakse, et renoveerimine läheb kokku maksma umbes 10,5 miljonit eurot. "Küsisime valitsuselt neli miljonit juurde, kuid kahjuks seekordses riigieelarves ja tulevases riigieelarve strateegias meile seda lisaraha ei leitud," nentis Aguraiuja.
Kuigi valitsuselt vajalikku lisaraha esialgu ei saadud, minnakse projekteerimisega endiselt edasi. Kui projekteerimine on lõpetatud, plaanitakse välja kuulutada ehitushange ja leida uuel aastal hanke võitja. Kuna kogu ehituse finantseerimise jaoks ei ole valitsuse otsust, ei tohi kohe ehituslepingut allkirjastada. Aguraiuja sõnul plaanitakse hanked ja projekteerimised lõpuni viia enne, kui Kunstihoone rahastamine taas valituses päevakorrale tuleb, sest siis on võimalik lisarahastuse saamisel kohe ehitustöödega alustada. "Küsimus on allkirjades ja lepingu saab allkirjastada kohe, kui valitsus on oma otsuse teinud," selgitas ta.
"Me oleme siin optimistid ja usume, et ükskõik kes moodustab järgmise valitsuse, siis saadakse aru, et kui meil on Vabaduse väljakul sellise tähtsusega ajalooline hoone, siis seda ei saa lagunema jätta," tõdes Aguraiuja.
"Õnneks see 6,5 miljonit eurot, mis on juba eraldatud, on endiselt olemas ja selle arvelt saame alustada kõige hirmsamate töödega ehk välistada selle, et maja täiesti kokku vajub. Me hakkame vundamenti uuesti maa külge kinni puurima."
Just vajuv vundament ongi Aguraiuja sõnul hetkel üks pakilisematest probleemides. "Majal on nii suured praod sees, et fassaad on maja kõrgema osa küljest niimoodi lahti, et viimastel korrustel saab sõna otseses mõttes käe prao sisse pista. Maja madalam osa on samamoodi maja kõrgema osa küljest lahti ja sinna saab terve rusika prao sisse panna," kirjeldas ta kahjusid, mille vundamendi vajumine on endaga kaasa toonud.
Suvel avastati, et 1934. aastal ehitatud küttesüsteemist kaob iga päev 100 liitrit vett. "Seda ei ole mitte kuskilt näha, mis tähendab, et see voolab kuhugi maja alla. Pidime kütte välja lülitama, mis tähendab, et see maja ei ole enam köetav."
Saabuvaks talveks on maja konserveeritud ning välja kolinud kõik kunstnikud. Samuti lülitatakse välja vesi, gaas ja elekter. "Lihtsalt loodame, et see peab selle ühe talve vastu ja me saame järgmisel aastal maja hakata renoveerima nii, et see pole sõna otseses mõttes kokku vajunud."
Toimetaja: Karmen Rebane