Näitlejatudeng Herman Pihlak lavastusest "Tiit Pagu": see on olnud hea väljakutsete lävi

Laupäeval jõudis Tallinna Linnateatri lavale koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 31. lennuga valminud Jaan Krossi "Tiit Pagu", mille lavastas Jaak Prints. 31. lennu näitlejatudeng Herman Pihlak sõnas kultuurisaates "OP", et äsja lavalaudadele jõudnud lavastus osutus tehniliselt heaks väljakutseks.

Lavastaja Jaak Prints meenutas, et kaks aastat tagasi, ajal mil Jaan Krossi "Tiit Pagu" postuumselt Loomingu Raamatukogus ilmus, raamatut lugedes hakkasid tal kohe peas erinevad pildid kangastuma ja materjal elavnes tema jaoks kergesti lavavormi.

Pihlak nentis, et kuigi ta ei mängi lavastuses nimitegelast, on ka temas väga palju Tiit Pagu – eelkõige samastub ta segadusega, kuhu Pagu satub. "Võib-olla mitte nii väga ideoloogiline segadus, vaid ajastusegadus, kus tuleb teha mingeid valikuid ja maailm selle noormehe ümber pöörleb liiga kiiresti, ning ta ei asu, kuhu see on liikunud ja mida ta nüüd tegema peaks," kirjeldas ta.

Samuti on võimalik lavastust kõrvutada praeguse maailmaga. "Ma ärkan iga hommik nii üles, et ma reaalselt ei tea, mis täna juhtub – ma ei tea, kuhu see sõjaolukord läheb ja mis hakkab juhtuma," kirjeldas tudeng Edgar Vunš, ning lisas, et Tiit Pagu tegelaskujuga on tal siiski raske samastuda.

"Tiit on selline tüüp, kes ei võta otsuseid vastu. Mulle tundub, et ta justkui ei vali lõpuni välja poolt ja seda on praegusel ajal väga raske teha," selgitas ta.

Lavastaja sõnul on "Tiit Pagu" puhul eriline Krossi riimiseadmisvõime ning see, kuidas kirjanik on leidnud sõnu, mis üksteisega sobituvad. "See on väga nauditav," märkis Prints.

Lavastuses Tiidu armukest kehastav Emili Rohumaa tõdes, et esimest korda oli värsis teksti väga raske lugeda ning selle mõistmine võttis esialgu aega. "Kui me juba koos arutasime, oli palju hõlpsam mõista ja analüüsida, kuna seal on nii palju sõnu, mida ma enne ei teadnud," meenutas ta.

"See on selles mõttes geniaalselt kirjutatud, et need sõnad, mis on rõhulised, on ka loo mõttes olulised. Värss aitab seda lugu või selles steenis olulisi hetki edasi kanda," selgitas Rohumaa.

Pihlak lisas, et lisaks värsile on lavastuses ka muid tehnilisi väljakutseid väga palju – näiteks on Salme kultuurikeskuse suurele lavale ehitatud pöördlava, kasutatakse erinevaid tehnoloogilisi võtteid, lauldakse ja tantsitakse.

"See nõuab kogu näitleja ampluaa avamist – on mingid kohad, kus ma pean tegema kõike korraga. Näitlejatehniliselt on veel pikk-pikk maa minna ja ma arvan, et see kindlasti ei lõppe kooliga. See lavastus on olnud hea esimene väljakutsete lävi," tõdes ta.

Toimetaja: Karmen Rebane

Allikas: "OP"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: