"Inimene sünnib tähtedest ja tähtedeks ta ka saab. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks." (Urmas Sisask)

Urmas Sisask oli väga viljakas ja omapärase maailmavaatega muusika üleskirjutaja. Tema helikeel on tonaalne, meloodiline ja tema muusika läks inimestele südamesse. Sisask toonitas, et tema jaoks on muusikat kirjutades kõige tähtsam, et sellest peab aru saama ka vanavanaema.

XXII üldlaulupeol, 2. juulil 1994 laulsid ühendkoorid Ene Üleoja juhatusel Urmas Sisaski "Eesti missat" ning sellest kujunes üks laulupeo tipphetki. Lauljate südamed leegitsesid ning kogu lauluväljak vilkus tuledest. Urmas Sisask ütles ise, et missa on tema jaoks suurim müsteerium, mis lähendab inimest nähtamatule reaalsusele. "Eesti missa" on osa eestlaste kultuurist, mis aitab meil kaitsta oma maad.

Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimetas Urmas Sisask universumit. Klaverile aastatel 1980-2018 loodud suurteost "Tähistaeva tsükkel" pidas ta oma elutööks. Kirglik tähevaatleja sai Urmasest 12-aastaselt. 60. sünnipäevaks oli kogu tähistaevas viisistatud. See suurejooneline klaveripalade sari annab muusikalise vaste 88 tähtkujule, kogu teadaolevale tähistaevale, kajastades muljeid nii põhjataevast, põhjapolaartaevast, lõunataevast, ekvatoriaaltaevast kui ka eesti rahvataevast. Suurteos esitati tervikuna juubelifestivalil "Teekond unuversumi südamesse".

Astronoomilised teemad kajastuvadki eeskätt Sisaski instrumentaalmuusikas. Lisaks "Tähistaeva tsüklile" tsüklites "Sodiaak", "Plejaadid", "Linnutee galaktika", "Andromeeda galaktika", klarnetikontsert "Varjutusmuutlikud kaksiktähed", "Hale Bopp'i komeet" flöödile ja kitarrile, "Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile, meteoorisaju vaatlustel põhinev viiulikontsert nr 1 "Perseiidid", flöödikontsert "Leoniidid", "Ikeya Shangi komeet" viiulile, klaverile ja vibrafonile jpt.

Urmas Sisask alustas kompositsiooniõpinguid 1971. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel ning jätkas René Eespere kompositsiooniklassis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1985. aastal. Alates 1985. aastast oli tema tegevus seotud Jänedaga, kus ta töötas kultuurimaja kunstilise juhina,  muusikaõpetajana ning mitmete muusikakollektiivide, sh Jäneda kammerkoori juhatajana.

1994. aastal valmis Jäneda mõisahoone tornis nn muusikatähetorn, kus Urmas Sisask avas 1996. aastal ka enda loodud planetaariumi. Muusikatähetornis tegi ta astronoomilisi vaatlusi ja korraldas arvukalt loeng-kontserte. Sealsamas valmiski pikka aega enamus tema heliloomingust, millest kaalukas osa on pühendatud taevakehadele ja tähtkujudele.

1980. aastate lõpus asus Sisask muusikat ja matemaatikat ühendama ning ta arvutas välja päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. See laadistruktuur, mis on ka teada jaapani muusikast, on paljude Sisaski teoste meloodiliseks ja harmooniliseks tugisambaks, sh a cappella koorile loodud suurtsüklis "Gloria Patri". 

Rahvusvaheliselt tuntaksegi Sisaskit lisaks klaverimuusikale ka koorimuusika kaudu. Ta on kirjutanud laule, motette, oratooriume, missasid, Magificati ja teisi vaimulikke teoseid. Üks tema populaarsemaid teoseid on 24 vaimulikust laulust koosnev tsükkel "Gloria Patri" (1988). Hiljuti valmis heliloojal tsükli teine osa. 

Sisaski koorimuusikale on omane selge faktuur, lihtsad koraaliharmooniad ja sundimatu häältejuhtimine. Siiras tundelaad ja kaunid meloodiad on taganud talle publikumenu Jaapanis, Rootsis, Soomes, Taanis, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Austraalias ja mujal maalimas.

Peale täheteaduse on Sisaski loomingut mõjutanud ka huvi šamanistlike kultuuride ja eesti runolaulu vastu. Ta on loonud muusikat ka Rein Marani loodusfilmidele ja lavamuusikat.

Viimastel aastatel huvitus helilooja heksoplaneetidest, mustadest aukudest, päikesevarjutustest, kuuvarjutustest, spiraalgalaktikatest...

Urmas Sisaski elu jäi lühikeseks, ent looming on pikk ning me oleme talle selle eest tänulikud. Südamlik kaastunne Urmas Sisaski perele ja sõpradele!