Näitusel on välja toodud 24 erinevat preemiat, millest osa on rahvusvahelised (Nobel ja Booker), osa aga kitsalt ühe keeleruumi kirjandusauhinnad. Samuti on näitusel välja toodud teatud riikide kodanikele jagatavad preemiad, näiteks Pulitzeri preemia saavad pälvida vaid Ameerika kodanikud. Eraldi rühma moodustavad žanripreemiad, näiteks ulmeauhinnad Nebula ja Hugo.

Kirjandusauhindade ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, mil hakati jagama Nobeli (1901) ja Goncourt`i (1903) preemiaid. 1917. aastal anti USA-s esmakordselt välja Pulitzeri preemia ja 1923. aastal Saksamaal Georg Büchneri auhind. 1969. aastal anti välja esimene Bookeri auhind ja seejärel toimus 1970. aastatel tõeline kirjandusauhindade plahvatus.

Kirjandusauhinnad asutati kirjandusliku tipptaseme tunnustuseks ja see on üks peamisi auhindamise eesmärke ka täna. Kuigi kirjanduspreemiate ja enim müüdud raamatute nimekirjad ei lange kokku, mõjutavad auhinnad raamatute läbimüüki ja tõlgete arvu. 

Eesti keelde tõlgitakse praegu enim Briti kirjandusauhindade (Booker, Costa, Dublin) ning Põhjamaade kirjanduspreemiate (Augustpriset, Finlandia) võitjaid. 

Näituse koostas raamatukoguhoidja Annika Hramov. Väljapanekut saab vaadata 25. jaanuarini.