Murd sõnas, et ka Tuulikki Bartosiki uuel albumil "Playscapes" saab kuulda akordionit, aga seal on tema siiski tema arvates ka palju muud. "See tekitaski selle plaadi vastu rohkem huvi, et kuidas asi on välja mängitud," tõdes ta ja mainis, et ühelt poolt see album on raamistatud, aga teisalt ka vaba. "Taustal toimub väga palju asju, kohati tulevad need asjad ka esiplaanile ning akordion kaob kuskile taha."

"Playscapes" on tema sõnul väga atmosfääriline ja soe plaat, mis ei lähe kuskile äärealadele šokeerima. "Ma ei tea täpselt ka, kust need helid tulevad, vahel on aru saada, et on mingi keelpill, näppepill, retrom süntesaator või isegi väike elektriorel kuskil, aga vahel tundub, et muud helid on tekitatud akordioni helidest, aga need on töödeldud või efektitatud niimoodi, et need on muutunud millekski muuks."

Plaadi juures mängis produtsendi ja kaasautorina olulist rolli ka Sander Mölder ning seegi mõjus Janek Murdi arvates väga loomulikult. "Ta ei olnud end üldse peale surunud või väga nähtavaks muutnud, pigem lähtus ta Tuulikki muusikalisest materjalist ja andis neile midagi juurde, võib-olla tekitas sinna mingi ruumi või atmosfääri juurde, mida Tuulikki ise autorina ei oskaks teha või tal poleks selle jaoks aega, aga selleks produtsent ongi, et ta toob mingid uued nurgad ja maailmad sinna juurde ning see oli väga hästi tehtud."

"Minu arvates oli see ambient plaat, aga samal ajal oli ta ka palju muud, kohati oli "Playscapes" isegi trance'ilik, aga mitte selline toores trance, vaid see oli hästi tundlik, voolav ja liikuv, seal oli isegi mingeid techno-elemente, aga need olid mängitud naturaalpillidega ja analoogsüntidega, seal ei olnud nurka või mehaanikat, mis oleks teinud selle elutuks, ta oli hästi orgaaniline," tõdes Murd ja lisas, et kindlasti oli seal ka rahvamuusika poolt. "Ainult ühes või kahes loos oli see selgelt välja joonistatud läbi vokaali, aga plaati kuulates ma mõtlesin, et mina poleks seda vokaali selgete sõnadega pannud, pigem oleks võinud jääda abstraktseteks helide kogumiks."