Nädala parimad lood | Tuulikki Bartosik, Maian, Arlo Parks, Overmono jt
Aasta kolmas nädal ja juba ongi käes olukord, kus enam lihtsalt ei jõua kõigi ilmuvate plaatidega sammu pidada. Aga tuulasime kiirkorras suurema osa ilmunud muusikast läbi ja tegime oma valiku, kokku 40 lugu, kus on nii tantsu kui ka melanhooliat, lisaks näpuotsaga uut muusikat Eestist.
Kurb on seda niiviisi öelda, aga Ryuichi Sakamotot ei ole enam kauaks: ta on juba aastaid võidelenud vähiga ning kogu tema looming on tänaseks kantud ajatusest. Sakamoto on kinnitanud, et pühendab oma viimased eluaastad muusikale ning see looming on korraga nii enneolematult kaunis kui ka kriipivalt valus. Aasta algul ilmunud kauamängiv "12" on küll täis õrnu klaveripalu, kuid plaadi tipphetk on kosmiline ja isegi doom'ilik "20220202", kus tasased süntesaatorilained muutuvad ootamatult suureks ambient-tormiks.
Oma karjääri alustas Yaeji k-house'ist ning oli selgelt ka selle žanri üks pioneere ja eestvedajaid, kuid tundub, et vahepealsetel aastatel, kui temast midagi kuulda polnud – viimati avaldas ta midagi uut 2021. aastal – on ta end täielikult ümberdefineerinud. Nüüd ei ole Yaeji kohta enam ööklubides või festivalide peolavadel, nüüd on ta selgelt pealavade, staadionite ja soolokontserdite vääriline hüperpoppar. Tõsi, seal on endiselt olemas see hullpöörane tantsukokteil, kuid see on kaetud läikiva popiglasuuriga. Tänavu ilmub tal ka uus plaat, on, mida oodata!
Need tüübid ei vea ka alt! Briti rave revival duo Overmono puhul tõin mullu välja, et nad ei ole veel ühtki halba singlit välja andnud ja see fakt pädeb tänaseni. Nende värske lugu "Is U", mis on sissejuhatus kevadel ilmuvale debüütalbumile, võrsub täiesti ootamatust kohast, võttes aluseks Tirzah loo "Gladly". Oot-oot, see on ju obskuurne-abstraktne kammerballaad, kuidas sa sellest tantsukütte välja pigitad? Aga võta näpust, selles loos oli järelikult alati olemas potentsiaal olla pompoosne ja laest krohvi maha raputav reivibänger...
Skrillex "Leave Me Like This (feat. Bobby Raps)"
Aasta esimeses parimate lugude ülevaates rõhutas, et olin Skrillexi singlit "Rumble" oodanud juba pool aastat, aga tegelikult oli veel teinegi lugu, mille kohta saab sama öelda. Tema juba kolmas (!!!) tänavu ilmunud potentsiaalne superhitt "Leave Me Like This" oli samuti üks Fred Againi Boiler Roomi tipphetki, nüüd saab rahus seda lugu käiata ja käiata ja käiata. Aga kui juba kolm esimest lugu on sellised tantsutuumapommid, siis ma ei taha teadagi, milline see kogu album olema saab...
Norman Verte "4 In The Morning (feat. Maria Kallastu)"
Enamik inimest ei tea veel, kes Maria Kallastu on. Noh, arusaadav ka, ilmunud on ainult paar singlit, aga olge valvel! Päriselt ka! Varsti ei pääse me temast enam hetkekski, Kallastul on potentsiaal olla järgmine Eesti superstaar. Võtke kasvõi see lugu: noore Eesti muusiku Norman Verte lugu "4 In The Morning" oleks muidu lihtsalt mõnus sõit läbi öise linna, muretu ja kerge tiks, ehk isegi pisut tähelepandamatu, aga Kallastu kuldab meid oma tähesäraga üle ning me ei kujutagi enam oma elu ilma selle loota ette. Ja noh, kui täpsemalt teada tahate, siis lugege Meriti intervjuud.
Enamvähem sama, mida kirjutasin Overmono kohta, kehtib ka Arlo Parksi kohal: alates oma debüütalbumist on ta ainult kümnesse tabanud, temas on ühendatud kaasaegse RnB hurm ja hillitsetud popstaari lumm, teda kuulates tunneme end kuidagi hästi ja turvalisest, vaatamata sellele, et enamasti räägib ta oma lahkuminekutest ja muudest muredest. "Weightless" on viimse kui millisekundini veatu lugu, mõnes ilusamas maailmas purjetaks see koos Miley Cyruse "Flowersiga" kõigi edetabelite tippu. Praegu ilmselt nii ikkagi ei lähe, aga siis see lugu ongi ainult meie oma! Kuulame ja naudime seda nii, et teised ei tea, äkki sedasi ongi parem?
Sonin iga nädal siin mingit soga muusikast, aga ilmselgelt ei tea ma mitte midagi sellest, mis on päriselt hea. Eelmisel aastal haipisin oksendamiseni Maiani lugu "Meeletu", mis ei pääsenud Eesti Laulu poolfinaalist edasi, sel aastal kiitsin kõigile Ellipi "Pretty Girli", mis – üllatus-üllatus – jäi ka võistlustulest välja. Äkki mulle meeldib lihtsalt vale muusika? Tegelikult on muidugi täiesti suva, Maian meeldib mulle ikka ja edasi ja alati. Tema värske singel "Mitu" on valusilus ja kibemagus ballaad, ja kuigi ballaadid tekitavad mul judinaid, siis see meeldib ja kohe väga. See vist ütleb juba midagi?
Trummibassiräpp on piinlikult vähelevinud nišš! Olen mõni aasta tagasi ilmunud HeadReadi ja Põhjamaade Hirmu koostöösingli "Muy Importante" lõputult käianud, nüüd saab seda "Mällariga" vaheldama hakata. SIP€LGA flow on täpne ja hoiab kuulajad konksuna küljes ning kuigi taustalt rahmeldaval rütm võib teoorias vajutada nuppe, et rahvast hullumeelselt tantsutada, siis pole "Mällar" kaugeltki mingi suvaline funktsionaalne küte. See on Eesti ühe esimese Soundcloudi-räppari uus nägu ja uus hoog, jääb üle vaid loota, et koostöös produtsendiga Yohan valminud lugu ei jää ühekordseks eksperimendiks.
Tuulikki Bartosik "Põhjarannik"
Viimasel kümnendil on Eestis väga lõdva randmega kasutatud mõistet folktroonika. Kui vähegi väike moodsam puude on folgil küljes, siis ei kutsuta seda enam mingiks tavapärimuseks, vaid see on kohe kõige hulljulgem kosmos ja tulevik aastal 2159. Aga tuleme nüüd maa peale tagasi! Eesti tõeline folktroonik, elektroonika, folgi ja kaasaegse popi sulataja Maarja Nuut on saanud endale väga tugeva konkurendi, sest akordionivõlur Tuulikki Bartosik näitab uuel albumil "Playscapes", et temas on peidus palju rohkem, kui esialgu arvata oskasime. No kuulake lugu "Põhjarannik": selles heljuvas ambient-folgis on mingi nii võimas sügav-seletamatu ilu, et mul tuleb pea igal kuulamisel pisar silma...
Olen kuulanud Mac DeMarco värsket instrumentaalalbumit "Five Easy Hot Dogs" vist kolm-neli korda, aga ei mäleta sellest midagi. Kuidas see võimalik on? Kas ma ei suuda enam süveneda? Pigem on see ilmselt olnud DeMarco eesmärk: tema uues materjalis on olemas kõik see, miks teda varem armastasime, kuid see pole mitte tihedalt-tõhusalt kokku surutud, vaid see puhub õrnalt nagu esimene soe kevadine tuuleiil. Me ei pane seda muusikat tähele, aga see on nagu tass sooja teed või pehme pleed külmal talveõhtul: tuju läheb märkamatult paremaks, kõik ei tundugi enam pime ja lootusetu.
Kuula kõiki lugusid:
