Uuel albumil on Bartosik ja Mölder akordionimuusikat seganud erinevate helide ja rütmidega. "Ma jõudsin mingil hetkel järelduseni, et ma olen akordioni häält nii palju kuulnud, et see vajab mingit huvitavamat lähenemist, aga kuna ta on mulle ikkagi armas ja see on minu hääl, siis ma seda väga palju muuta ei tahtnud," selgitas Bartosik.

Näiteks on "Playscapes" albumil kokku saanud Londonis salvestatud metroohääled ja akordion. "Kui ma reisin, siis ma lindistan kõike, mida ma enda ümber kuulen – ei tea, võib ju hiljem vaja minna," märkis ta.

Pealkirjad oma lugudele paneb muusik teda inspireerinud kohtade järgi. Albumi esimene lugu kannab pealkirja "Robertsfors". "Selle loo idee sain siis, kui oli kõige hullem pandeemia ja ei saanud kuhugi väga liikuma. Sõitsime perega autoga Stockholmist Tallinnasse ja sattusime esimest korda Robertsforsi randa, ma ei olnud varem niimoodi vabal ajal Põhja-Rootsis käinud," meenutas ta.

"Ma siis seisin seal ja vaatasin üle lahe Soome poole ja mul kuidagi tekkis selline väga helge tunne, et küll see kõik ükskord üle läheb ja sealt hakkas see lugu kerima," kirjeldas ta.

Bartoski selgitas, et soovis uue albumiga akordionist terve helispektrumi kätte saada. "Et ei oleks ainult niimoodi, et ma mängin akordionit ja hääl tuleb mingist registrist, mis on väga bassine. Tuli leida muusikatöötlusprogrammis võimalusi, et kogu spektrum kätte saada."

Bartosik on nõus Janek Murru väitega, et "Playscapes" on ambient album. "Ma tahtsingi, et kui kuulaja seda albumit kuulab, läheb ta selle ruumi sisse," tõdes ta.