Aasta dirigent Külli Kiivet: koorimuusika peab edasi elama

Möödunud pühapäeval kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad. Aasta dirigendi tiitliga pärjatud Külli Kiivet sõnad Klassikaraadio saates "Delta", et pärast koroona-aastaid on äärmisel oluline, et ükski koorikontsert ära ei jääks, sest koorimuusika peab edasi elama.

Koroona-aastatele tagasi vaadates tõdes Kiivet, et selle jooksul kaotati palju lauljaid ja koore. Dirigent tõi välja, et seoses sel suvel toimuva noorte laulu- ja tantsupeoga on võrreldud 2017. aastal toimunud noortepeo statistikat selle aasta hetkeseisuga. "Üldine pilt on pigem miinuste poole või on mõned liigid seisma jäänud. Ainuke positiivne tõus on neidudekoorides, mis on minule isiklikult väga suur rõõm," sõnas ta.

Koroona tõttu lahkunud lauljaid ja koore on Kiiveti arvates väga raske uuesti koorilaulu juurde tagasi saada. "Kui mitte võimatu," märkis ta, "kui koor läheb laiali, siis tegelikult miski selle koori südames on murdunud."

Põhjuseid, miks koorid laiali lähevad, on tema sõnul olla mitmeid – lauljaid on vähe, dirigendid on väsinud ning teiste tegemiste kõrvalt ei leita enam koorilaulule aega. "Vana suppi üles soojendada ei pruugi olla väga kerge, aga meil on siiski väga palju neid krapsakaid kujusid, kes suudavad enda ümber koondada uued huvitavad kollektiivid ja neid edasi viia," leidis ta.

Sel suvel juhatab Kiivet laulupeol neidudekoori. Tänaseks toimunud eelproovide põhjal on dirigendi sõnul neidudekoori üldine pilt ülimalt rõõmsakstegev. "Need suured proovid on väga nauditava kõlaga. Isegi kui seal sees on mõned võib-olla mitte nii ettevalmistunud või vokaalselt mitte nii valmis koorid, siis koos seda proovi tehes ei kosta see välja," kirjeldas ta. "Nendele kohati nõrgematele kooridele on laulupeo eelproov just see koht, kus ta tegelikult saab selle innustuse, et me saame koos hakkama," selgitas ta.

Kiiveti sõnul on tänavune laulupidu järgmiste laulupidude eduka toimumise aspektis määrava tähtsusega. Seda seetõttu, et paljude noorte jaoks jäi aeg, kus mõistetakse mitmehäälse koorilaulu ilu, koroonaaega. "See on väga määrava tähtsusega, kuidas pidu nende hinge poeb," tõdes ta.

Dirigent tõi välja, et hetkel puudub ülevaade, kuidas täiskasvanutest koosnevatel kooridel läheb – seda saadakse teada 2025. aastal toimuva üldlaulupeo eel. "Kindlasti on piirkondi, kus läheb kõik väga hästi, aga kuidas elavad vanemad koorid? Kuidas elavad need väikesed koorid, kus on see igavene meestepuudus? See on isegi suurem küsimärk."

Kiivet tõdes, et koroona-aastad muutsid ka tema kui koorijuhi mõtlemist, sest mitmeid kordi pidi ta üles astuma vähendatud koosseisus kooriga. "Alla ei tohi anda. Sa pead leidma lahenduse ja siis see sinu elukogemus ja kokkuvõtmine ongi väga oluline," rõhutas dirigent. "Ükski kontsert pärast koroonat ei tohi enam ära jääda, see peab toimuma. Peab leidma lahenduse, kuidas ka väiksema koosseisuga hakkama saada, sest koorimuusika peab edasi elama."

Toimetaja: Karmen Rebane, intervjueeris Marge-Ly Rookäär

Allikas: "Delta"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: