Muuseumi avas Leheste paar kuud tagasi, kuid keraamika on tema elus olnud niikaua, kuni mäletab. Tema ema Mare töötas 1977. aastast alates Tartu ARS-is tehnoloogina ning sealt tuli ka Leheste inspiratsioon, et keraamikamuuseum avada. "Eksponaate on üle 2500," tutvustas ta.

"Ma ikka tõin ema juurest aeg-ajalt keraamilisi esemeid, mis tal olid keldris või mida ta ise ei vajanud," meenutas Leheste. "Panin need omale vitriini või võtsin tööle kaasa," lausus ta. Leheste lisas, et talle tuli mõte muuseum avada siis, kui ema vanaks jäi ning tema juurde kolis ja kõik oma esemed, ka keraamika, kaasa võttis.

"Väärtus sõltub nõudmise-pakkumise vahekorrast," kommenteeris Leheste keraamiliste esemete rahalist väärtust. Ta isas, et suur osa tema tööst on eksponaatide autorite otsimine. "Kui ma juba autori üles leian, siis tuleb ese ise ja selle mõõtmed ära kinnitada."

"Kõik esemed on ju käsitsi tehtud ja peaagu ainult käsitsi glasuuritud, seepärast ei saa ühesuguseid asju eriti ollagi," lausus Leheste. "Keraamikud ise olid väga põnevil, kui ahjust partii välja tuli, sest ahi põletas juhuslikult," lisas ta. "Nad alati ootasid põnevusega, mis sealt välja tuli, mis õnnestus ja mis ei õnnestunud. Mõni asi läks paremaks, mõni halvemaks."