Toompere: "12 vihast meest" räägib sellest, kui manipuleeritavad inimesed on
Laupäeval jõuab Eesti Draamateatri lavale Reginald Rose'i "12 vihast meest". "Terevisioonis" käisid lavastusest rääkimas lavastaja Hendrik Toompere ja näitleja Andres Puustusmaa, kes nentisid, et möödunud sajandil kirjutatud materjal on väga aktuaalne ka tänasel päeval.
"12 vihast meest" on Puustusmaa esimene roll Eesti Draamateatris pärast 20-aastast lavapausi. "Tõtt-öelda on see selline väga nostalgiline ja ilus koju tagasitulek," sõnas Puustusmaa, kelle sõnul võeti ta endises koduteatris väga soojalt vastu. "Seal on ju palju kolleege ja see tugi on hästi armas."
1957. aastal jõudis "12 vihast meest" režissöör Sidney Lumet' vedamisel ka kinoekraanile. Puustusmaa, kes on filmi mitu korda näinud, märkis, et oli väga rõõmus, kui kuulis, et Toompere "12 vihase meest" lavale seab.
Üht peategelast, keda filmis kehastab Henry Fonda, mängib draamateatris hoopis Harriet Toompere. Lavastaja selgitas, et näidendi ülesehitust vaadates mõistis ta, et see vajab ühiskonda sulandamist, mistõttu on lisaks meestele laval ka kolm naist.
"Kuna 1950. aastatel oli tegemist ainult meestega, siis praegusel ajal on väga oluline ka see woman power. Seetõttu tunduski, et see loob ühe oivalise lisapinge ja -väärtuse sellesse loosse," rääkis ta. "Kuna Iti on minu õde ja väga hea näitleja,tundus mulle, et see on tüpaaži mõttes talle mängimiseks sobiv."
Nii lavastaja kui ka näitleja tõdesid, et "12 vihast meest" on ka tänasel päeval väga ajakohane materjal. "See on ikkagi sissepoole pööratud – kui palju meie ise, inimesed, kes me selles kogukonnas, peres või ühiskondlikult laiemalt elame, seda, mida me näeme, vastu võtame ja milliseid hinnanguid läbi enda anname," selgitas Puustusmaa.
Toompere rõhutas, et näidendi keskmes pole see, kas kuriteo sooritanud mees on süüdi või mitte, vaid oluline on see, kuidas vandeadvokaatide hoiak aja jooksul muutub.
"Esialgu on kõik veendunud, et ta on süüdi, kuid küsimus ei ole üldse selles kriminaalses süžees. Selle kahe tunni jooksul, mis me seal kohturuumis oleme, muutub hoiak täiesti teistpidiseks. Nii et tegelikult me ei räägi sellest, kas inimene on süüdi või mitte, vaid me räägime sellest, kuidas inimesed on manipuleeritavad, muudavad oma seisukohti ja miks nad neid teevad," täpsustas lavastaja.
"Kui me vaatame ümbritsevat olukorda, siis me näeme seda, kuidas me allume erinevatele manipulatsioonidele endale teadmatagi. Sellest meie lugu räägibki."
Toimetaja: Karmen Rebane, intervjueeris Anna Pihl
Allikas: "Terevisioon"