"Kultuurkapital tahaks alustada selle protsessi menetlust ametlikul viisil. Ametlik viis näeb ette, et filmilinnak esitab taotluse ja sinna taotluse juurde kirjeldatakse ära kõik need tegevused, mida filmilinnakus tegema hakatakse," rääkis Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.

Allikmaa sõnul peab olema Kultuurkapitali nõukogu veendunud, et need tegevused, mida filmilinnakus tehakse, on igal juhul eesti filmikultuuri arenguga seotud. "Kui me oleme selles veendunud ja selle kirja pannud ning info ka esitanud Euroopa komisjonile teadmiseks, siis see on juba peaaegu, et piisav."

"Juristid on andnud väga konkreetse raamistiku, mis reeglitele ja nõuetele me vastama peame, aga nagu korduvalt on igalt poolt välja tulnud, siis kultuurile peavad sisu andma ikkagi tegijad ise," ütles Tallinn Film Wonderlandi juht Gren Noormets. Ta tõi näiteks, et filme saab liigitada väärtfilmideks või puhtalt meelelahutuslikeks kassatükkideks, mis eesti kultuuri skeenesse eriti midagi juurde ei lisa.

"Hallid alad on muud valdkonnad, nagu näiteks reklaam, muusikavideod, võib-olla ka digiteemadega seotud tooted, teenused, mis on tehtud kommertseesmärkidel," arvas Noormets.