Margus Allikmaa filmilinnakust: oleme läbirääkimistega lõpusirgel

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Kultuurkapital ja OÜ Tallinn Film Wonderland ei ole Paljassaarde planeeritava filmilinnaku osas veel lepingu allkirjastamiseni jõudnud. Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa ütles ERR-ile antud intervjuus, et nad on läbirääkimistega üsna lõpusirgel, et jõuda ka lepingu sõlmimiseni.

Kui kaugel on hetkel olukord filmilinnakuga?

Kultuurkapital ja filmilinnak peavad läbirääkimisi, et lepinguni jõuda. Tegemist on üsna keerulise ja põhjaliku lepinguga ning teemasid, mida arutada, võiks kümneid nimetada.

Mis on teie jaoks need kõige suuremad ohumärgid, mistõttu te ei ole jõudnud selle lepingu sõlmimiseni?

Ohumärgid ei ole õige termin, aga on teemasid, kus on mitu võimalikku lahendust või lähenemist. Ei tohi ka unustada, et Tallinna linn on tegelik filmilinnaku arendaja ja kinnistu kuulub Tallinna linnale. Selles mõttes ei ole need isegi kahepoolsed, vaid isegi kolmepoolsed läbirääkimised ja siin võtab nende seisukohtade ühtlustamine päris palju aega.

Võin tuua mõned näited. Meil kulus päris palju aega sellele, et aru saada, kuidas saada mingisugused garantiid Kultuurkapitalile. Kui me anname 22 miljonit ja vastas on firma, kellel on nullkapital – mismoodi nad tagavad, et praegu valmis ehitatud filmilinnak oleks ka 25 aasta pärast filmilinnak? Et ei oleks vahepeal pankrotti mindud, edasi müüdud ja nii edasi.

Me jõudsime selle lahenduseni. Tallinn Film Wonderland annab hüpoteegi Kultuurkapitalile selle raha eralduse vastu. Siit muidugi kerkib terve rida muid küsimusi tuleviku jaoks: kui juhtubki, et see hüpoteek peaks realiseeruma, kas kultuurkapital hakkab filmilinnakut pidama? Või kes? Neid lahtisi otsi, mida kokku sõlmida, on palju.

Teine teema. Filmivaldkonnas jälgitakse väga tähelepanelikult, et kas abi, mida riik annab, on lubatud riigiabi või see on teatud tingimustel võib-olla keelatud. Lepingu sõnastamine ja poolte kohustamine selliselt, et see oleks lubatud riigiabi, on võtnud üsna palju aega. Kuni sinnamaani, et oleme pidanud ise hakkama defineerima, mis on kultuur. Riigiabi reegel ütleb, et riigiabi võib anda, kui 80 protsenti riigiabi poolt rajatavast toimetab ainult kultuuri hüvanguks. Mõelgem nüüd välja, mis see 80 protsenti tõepoolest on, et see mahuks mõiste alla kultuur. Seda ei ole Euroopa Liidu tasemel defineeritud, mis on täpselt need kultuurivaldkonnad või kuidas üldse kultuuri defineerida.

Mis te välja mõtlesite? Kas see on kuidagi seotud kodumaise toodanguga, autoritoodanguga, on need reklaamid või mis teemad on kerkinud esile?

Kõik need märksõnad, mis te mainisite küsimuses, need ongi kõik läbi käidud. Ma toon ühe näite. Tõenäoliselt ei suuda meie oma filmitootjad seda 80 protsenti aega ja ruumi täita selles filmistuudios. Meil ei ole filmisektoris isegi nii palju raha, et seda 80 protsenti aega täis saada. Aga oletame nüüd, et siia tulevad välismaised filmitootjad ja soovivad rentida seda ruumi. Meie aga oleme selle stuudio ju ehitanud selleks, et Eesti audiovisuaalsektor saaks areneda. Me mõtlesime välja sellise reegli, et kui tuleb välismaalt tootja siia, siis ta peab kaasama Eesti tööjõudu, aga mitte lihtsalt tööjõudu – autojuhte või toitlustajaid – vaid ikka neid inimesi, kes on filmisektoris aktiivselt tegevad. Valgustajad, assistendid, klapilööjad ja nii edasi. Et filmisektoris tekiks mingi täiendav kogemus ja inimesed saaksid tööd. 

Milline on edasine ajakava? 

Selle nädala lõpuks saadan järjekordselt välja kultuurkapitali versiooni lepingust ja ma arvan, et me oleme üsna lõpusirgel läbirääkimistega lepingu sõlmimise osas. 

Millal päris ehitustegevus peale hakkab, linnak valmib? 

Seda peaks küsima Tallinna linnalt, sest ehituse riigihanke korraldab Tallinna linn ja nemad korraldavad kogu arendustegevuse. Kui filmilinnak on valmis, siis antakse see hoonestusõigusega üle filmitegijatele ehk Tallinn Film Wonderlandile ja siis saavad nad seal hakata toimetama. Arutasime pikalt selle üle, mis hetkel saab hoonestusõigust üldse sõlmida ning kas kultuurkapitali lepingu sõlmimise eelduseks on see, et Tallinna linn on juba seadnud hoonestusõiguse filmiinimeste kasuks või vastupidi, et hoonestusõigus seatakse alles siis, kui Kultuurkapitali raha eest on filmilinnak valmis ehitatud. Neid teemasid on lõputult, mida on tulnud läbi rääkida. 

Tallinna linna seisukoht on, et kuna Kultuurkapital ja OÜ Wonderland ei ole omavahel veel lepingut sõlminud, siis nad ei ole saanud ehitust alustada. Selle aasta sisse oli plaanitud peahoone ehitusega alustamine. Kas teie hinnangul on võimalik, et selle aasta sees veel üksmeelele jõuate? 

Jah, siin võiks alustada sedapidi, et kultuurkapital on oodanud, millal Tallinna linn ja Wonderland omavahel  asjad selgeks saavad, mis on käinud läbi linnavalitsuse. Linnavalitsuse poolt on otsus tehtud, aga kui me lihtsalt mõtleme, siis me anname lepinguga raha, aga me tegelikult veel ei teagi, kas selle antud raha eest hakkab midagi sündima Tallinna linna poolt või mitte. Natukene selline nokk kinni, saba lahti teema, aga küll me need asjad selgeks vaidleme ja kokku lepime. Ma julgen arvata, et lähema kuu aja jooksul jõuame nii kaugele, et võiks lepingutele allkirjad Kultuurkapitali poolt alla panna.

Kui vaatame kogu seda nimistut, mida kultuurkapital hakkab toetama, siis võib öelda, et filmilinnak on üks esimesi projekte, mis sealt käiku läheb. Kuidas on teistega? 

Ma ei julge seda kinnitada, et filmilinnak oleks üks esimesi. Ma julgen arvata, et Rakvere Arvo Pärdi nimeline muusikamaja on pisut kaugemal, kus on teadupärast juba lõppenud riigihange ehitaja leidmiseks ja minule teadaolevalt lähiaegadel see võitja välja kuulutatakse, ja siis saab sealt juba töösse minna.

Teised vajavad veel vaagimist, läbirääkimist ja ei tea veel, kas üldse tulevad?

Tartu Südalinna kultuurikeskusega on ka ju leping sõlmitud ja tegelikult läbipäevil saadame esimese summa raha teele. Nende ettevalmistustööd on juba raha nõudnud. Mäletame, et on olnud arhitektuurikonkurss ja käib detailplaneeringu menetlemine. Ka seal siiski asjad liiguvad. Tõsi, seal ongi see protsess päris pikaks kavandatud ja ei saagi ühe-kahe aastaga juhtuda, vaid viis-kuus aastat on aeg, kuni jõutakse ehitustegevuseni. 

Ja teiste objektidega põhimõtteliselt ju kiiret ei ole? 

Praegu ei ole tõepoolest põhjust arvata, et homme tuleb Estonia taotlusega. Homme me tõenäoliselt kuuleme, mis on Estonia komisjoni arvamus, kuidas Estonia maja saab arendada või kuidas juurdeehitusi teha. Ja Narva situatsioon on päris palju muutunud. Kindlasti mitte tänu Narva elanikele, vaid selle tõttu, et potentsiaalne klientuur või need inimesed, kes oleksid hakanud Narva kultuurikeskust külastama, nendele on piir tänaseks kinni pandud. Äriplaan nägi ette palju Peterburist tulevaid turiste. 

Toimetaja: Kaspar Viilup / Triin Kadaja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: