Filmilinnaku projekti eestvedaja Gren Noormets: mingit takistust pole
Kultuurkapital ja Tallina filmilinnaku projekti eestvedajad Tallinn Film Wonderland, proovivad lähima kuu jooksul jõuda lepingu sõlmimiseni filmilinnaku rahastamiseks ja ehitamiseks. Projekti eestvedaja Gren Noormets leiab, et allkirjad oleks võinud juba mõnda aega tagasi anda.
Millal võiks alustada filmilinnaku ehitusega ja millal võidakse jõuda lepinguni? Kas selle aastanumbri sees oleks mõeldav?
Jah, lepinguteni kindlasti. Meie poolt on kõik kooskõlastused ja punktid läbi mõeldud ja vastaspooltele tagasi saadetud. Tegelikult oleks võinud juba mõnda aega tagasi allkirjad anda.
Millest see venitus on tekkinud?
Kuna selle projekti puhul on palju osapooli – meie, linn, linnale kuuluv aktsiaselts, Kultuurkapital, riik – siis ma arvan, et mida kauem tehtud, seda kaunikesem ka tuleb. Eesmärk on, et võimalikult palju riske saaks maandatud ja kõik asjad oleks lõpuni läbi mõeldud ning kui lepingul on allkirjad all, siis ei tuleks pärast üllatusi või asju, millest me poleks rääkinud.
Kas võib nüüd täie kindlusega öelda, et viie aasta pärast näeme me filmilinnakut tegutsemas sellisena nagu ta plaanitud on ja see toob meie kodumaisele filmitööstusele vajalikku kogemust, vajalikku know-how'd, vajalikke finantse sisse?
Kindlasti on viis aastat lühike perspektiiv. Lepingujärgselt peame me tegevuses olema 25 aastat vähemalt, hoonestusõiguslepingu järgi kuni 100 aastat. Ma loodan, et me ei näe seal vaid seda, mida me lubasime, vaid ikka rohkem kui lubasime. Me tahaksime seda piirkonda arendada, et tekiks filmitööstuse keskus ja valdkonnas tegutsejad saavad sellest kindlasti kasu.
Lepingu kohaselt peaks 80% ulatuses filmilinnakus toimuv olema kultuuri edendav tegevus. Kuidas te selle sisustate?
Kultuuriga. Meil on omavahel arutelusid olnud, et mis see kultuur siis täpselt on, aga tegelikult see on nii lai mõiste. Euroopa Komisjonilt oleme ka küsinud, et mida see nende jaoks tähendab, kuna see nõue sealt tuleb. Vastus on see, et kultuur (kultuuri mõiste – toim) on iga riigi enda sisustada. See, mida riik ütleb, selline kultuur saab seal olema.
Kas kogu valdkond on teil nüüd seljataga olemas? Olete saanud läbi räägitud ja meie tootjad ootavad, et saaks seal aga tööle hakata?
Jah, saaks juba aga filme üles võtma hakata. Kogu selle protsessi jooksul olen tundnud tuge ja toetust ja pöidlahoidmist, et filmilinnak tuleks juba.
Ehitushinnad on läinud kallimaks. Kas see võib tähendada mingeid viivitusi veel?
Me oleme sellega arvestanud. Meil on riigihanke kohustus selle summa ja rahastuse puhul ja riigihankest selgubki, kui palju me selle eelarvega tehtud saame. Meie eesmärk on teha võimalikult palju selle summa eest.
Kui palju see kokku läheb?
20 miljoni kandis on kogu eelarve. Lisaks meie enda poolt tehtud investeeringud seadmetesse ja igasugused nõustamised, mis me oleme sisse ostnud.
Kuskilt jäi kõrvu ja mällu isegi suurem summa, juttu oli 36 miljonist?
Selline oli jah meie esialgne taotlus. Selle summa eest oleks saanud kogu linnaku kohe ära teha. Pärast otsust oleme valinud kohti, kust kokku hoida, et saaks minema hakata ja järjest muudkui areneme aja jooksul. Ma arvan, et see viie aasta perspektiiv on meie puhul ikkagi lühike. Plaan on ikkagi seda keskkonda seal arendada.
Kui alguses sai filmilinnak lisatud nende viie objekti hulka, tundus see üks selgemaid projekte, millega saab kohe töösse minna. Kuidas ikkagi nii on läinud, et väga vähe toimunud on?
Kui te mäletate, siis meid lisati sinna pingeritta viiendaks. Selleks, et saaks meid ja teisi objekte, kes rohkem valmis olid, varem finantseerida, pidi seadust muutma. Kahe projektiga, mis on meist eespool olnud, on lepingud sõlmitud ja nüüd ongi järg meie käes.
Kas teie poolelt on kogu valmisolek Kultuurkapitali nõudmistele vastu tulla olemas? Kas on midagi, mis on teid üllatanud selles protsessis?
Minu teada ei ole midagi, mis takistaks meil allkirju alla panna. Riigihanke dokumentatsioon on ette valmistatud, linnaga on lepingud läbi räägitud, vastavad otsused tehtud, volikogudes ja linnavalitsustes, praegu pähe ei tule küll mingit takistust.
Kultuurkapital on ise välja toonud, et nende jaoks on teatav risk eraettevõttega sõlmida nii suurehinnaline leping. Mis te sellele vastaksite?
Nõus, kuigi on ka raske aru saada, miks peaks olema eraettevõttega riskantsem asju ajada kui mingit teistlaadi ettevõttega. See on ka koht, kuhu aega on kulunud, et neid võimalikke riske maandada ja tagada, et kõik saaksid ühtmoodi aru, et pärast kui tegevus käib üllatusi ei oleks ja kõik oleks läbi räägitud.
Kui suur on teiepoolne panus?
Filmivaldkond on sellesse projekti panustanud kuus aastat, kellest mõned on arveid esitanud, aga enamik ei ole. Lisaks sellele me hangime umbes veerandi miljoni eest tehnikat. Raha on antud osanike poolt sisse tugev kuuekohaline summa.
Toimetaja: Rasmus Kuningas / Triin Kadaja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"