Iisraelanna Noa Lazar-Keinani tekst, mis valmis 2018. aastal ja tõukub autori vanavanemate elust, kõneleb keerulistest perekonnasuhetest ning Alzheimeri tõve laastavast mõjust. Bertodi kaasa Agnes on kaotanud igasuguse reaalsustaju, ajades abikaasat pidevalt kellegagi segamini ja oodates enda surnud õde külla. Vanapaari tütrele Širale ema seisundist räägitud ei ole, sest isa meelest võib traagiline uudis naisele halvasti mõjuda. Bertod proovib oma perekonda kuidagi koos hoida, ent koorem tema õlul on suur.

Lazar-Keinani näidend leiab aset uusaasta õhtul, sellesse on pikitud nukrameelset huumorit ning viiteid juudi traditsioonidele. Autori sõnul¹ proovib ta raskete teemade käsitlemise puhul kasutada koomikat, sest publikul on siis nähtut lihtsam vastu võtta. Margus Alver on "Bertodi ja Agnese" parajalt mahlakalt eesti keelde tõlkinud, tekst kulgeb mõnusas tempos ja mõjub näitlejate suus naturaalselt.

Alzheimeri tõvega ja hooliva armastusega kaasnevad teemad on arusaadavad igas kultuuris. Seega on üpris mõistatuslik, et Noa Lazar-Keinani näidendit väljaspool Iisreali esimest korda mängitakse. Minu meelest jõuavad Lõuna-Ameerika või idamaise kultuuri kuuluvad tekstid Eestis liiga harva lavale, nende tekstide mängimine on justkui eksootiline nähtus. Tahaks rohkem lavalaudadel näha sellist algmaterjali, mis kõneleb kaasajast väljaspool Euroopat. 

Huvitav oleks teada, kuidas Priit Pedajas "Bertodi ja Agneseni" jõudis. Paraku seda muidu sisukal kavalehel selgelt ei lahata. Võib-olla huvitus Pedajas antud näidendist sellepärast, et talle meeldivad komplekssed perekonnalood, kus aegamisi peresuhteid lahti mõtestatakse? Pedajase mõned viimase aja lavastused ("Vaade sillalt", "Kolm pikka naist") on kõik seotud perekonna ja mäletamisega. Lavastuste vahelist seotust on märganud ka Pille-Riin Purje².

Laine Mägi ilmestab Agnese rolli hapra kehakeele, õrna liikumise, hüsteerilise värisemise ning kurvameelsusega. Mägi ajab rollis naerma, ent samas saab talle ka kaasa tunda. Pille Jänese beežides toonides kunstnikutöö tõi mõtted tagasi "Kolme pika naise" juurde: selle lavastuse stsenograafia värvitoonid on sarnased "Bertodi ja Agnesega", kuid tema kunstnikutöö oli sel korral tähendusrikkam. Eesti Draamateatri väikesele lavale loodu on omanäoline analoogia Bertodi ja Agnese abielule, kuna seal leidub esemeid, mis toovad tegelastes esile hellust, aga ka neid, mille peale ärritutakse.

"Bertod ja Agnes" tuletas meelde ka Tallinna Linnateatris kuus aastat tagasi esietendunud Madis Kalmeti "Jäneseuru", kus tegeleti samuti väga keerulise teema ehk väikese lapse surmaga. Kalmeti "Jäneseurus" – nagu Kadi Herkül oma tollases arvustuses sedastas³ – jääb osa traagilisusest laval tajumata. Herküli sõnu saab kasutada ka Priit Pedajase uuslavastuse puhul. "Bertod ja Agnes" jääb üpris hämaraks lavastuseks, hämarust ja õdusust rõhutab muuseas ka Kaido Miku valguskujundus.

Perekonnasuhteid laval kirjeldatakse, kuid neid ei avata. Bertod, keda Martin Veinmann siiralt ja empaatiliselt mängib, teeb enda naise heaks ükskõik mida. Ta valetab tütrele, jätab uusaastapeole minemata ning kehastab inimesi, keda Agnes teda arvab olevat. Kui naine mehega magada soovib, ei muretse Bertod enda, vaid kaasa pärast. Ta meenutab seika, mil Agnes olevat vahekorra ajal valu tundnud. Mehe ennastsalgav käitumine viib tema vaimse krahhini, kus ta eneselegi ootamatult nutma hakkab. Bertodi vaimne kokkukukkumine oli veidi järsult edasi antud. Oleksin soovinud rohkem tunda koormat, mida Bertod naise eest hoolitsedes oma õlul kannab.

Hilje Murel kehastab Širat reserveeritult, naine hoiab enda emotsioone justkui tagasi. Šira saab hoolitseva isaga hästi läbi. Ema aga tunneb siiani häbi, et tema laps anoreksiat põdes. Ema-tütre omavahelise suhte puhul jäi saalist lahkudes heljuma küsimus: kas vanema ja lapse pingelise suhte taga on see, et Agnes ei mõista enda tütre muresid või on selles suhtes veel midagi? Selgelt vastust lavastusest ei saanud. 

Eesti Draamateatri väikeses saalis jääb puudu emotsionaalsusest, jõulisest traagikast.

¹ https://kultuur.err.ee/1608891671/naidendi-bertod-ja-agnes-autor-see-pole-alzheimerist-vaid-paarisuhtest-armastusest-ja-kaastundest

² https://kultuur.postimees.ee/7718556/valjamoeldud-olevik-ja-malestuste-aralend

³ https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/eksklusiivne-ja-esinduslik-janeseurg/