Tiit Pruuli reisiraamatute soovitused: Eduard Vildest Jaak Kangilaskini
Ettevõtja ja ajakirjanik Tiit Pruuli jagas kultuurisaates "OP" reisiraamatute soovitusi ning tõi muuhulgas välja, et Eestis ilmub aastas umbes 20 reisiraamatut, millest suurema osa ta üritab ka läbi lugeda.
Eduard Vilde "Mööda maad ja merd" (Ilmamaa)
"See on vana hea klassika, mitte uudiskirjandus ehk Eduard Vilde reisikirjad aastatest 1903-1905, kui ta käib Euroopas, Krimmis ja Kaukaasias," ütles ta ja lisas, et see raamat on põnev, kuna Eduard Vilde käib ringi nagu uudishimulik koerakutsikas. "Uudishimu võikski olla selle raamatu pealkiri."
"Eks need reisikirjad on paljuski kirjutatud ka selleks, et oma reise ära finantseerida, aga mitte ainult, nende reisikirjade põhjal saab ka Vilde loomingulise kujunemise ja käekirja kohta üht-teist teada, ta räägib näiteks, kuidas Maksim Gorki talle meeldib, kuidas ta käib kuskil näitusel, kontserdil või teatris," mainis Pruuli.
"Siin raamatus on põnev ka, et Vilde räägib justkui Prahast ja Austriast, tegelikult ta osundab ka mitmetele probleemidele Eestis ehk siis tsaariühiskonnas, näiteks ütleb ta, et Praha piduõhtul ei joo keegi end täis, jättes ütlemata, et Eestis juhtub tihti, et piduõhtul juuakse täis," mainis ta.
Pruuli sõnul on seal raamatus ka palju sarnasusi praeguse ajaga. "Esimene sarnasus on see, et aeg oli Euroopas sajandi alguses ärev, palju mässe ja vastuhakke, aga mida tuleb veel öelda, on see, et Vilde ei olnud ainus kirjanik või kultuuriinimene, kes tol ajal Euroopas käis, neid oli mitmeid ja mitmeid ning paljud tõid seda moodsa elu teadmist endaga ka Eestisse tagasi," ütles ta.
"Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad" (Eesti Kunstimuuseum)
"See sobib kenasti siia Vilde järgi, sest siin on samamoodi kunstnikud, kes reisid Euroopas," mainis Tiit Pruuli ja lisas, et teda on see raamat viimase aasta jooksul paelunud seetõttu, et ta pani kokku ka enda kunstikogu näitust ja raamatut ning see "Talomuro ilmaruum" oli talle mitmes mõttes eeskujuks hästi koostatud raamatust.
"Lõuna-Eestist jutustatakse siin kui ühest kultuuriruumist ja -keskusest ning selles raamatus, mida me kunstiteadlase Kadri Asmeriga koostame, püüame rääkida merest kui ühest kultuurinähtusest, mis pole lihtsalt loksuvad lained ja kaubalaevad seal peal, vaid see on kuskil eestlase DNA-s sees kui kultuurinähtus," selgitas ta.
Jaak Kangilaski "Minu elud" (Tänapäev)
"Jaak Kangilaski lugu tuleb tegelikult asetada sellesse konteksti ja ajastusse, millest ta räägib, sest lisaks sellele spiooniloole, millest on palju kõneldud, on siin ka ühe haritlase kujunemise väga põnev lugu," sõnas Pruuli ja lisas, et "Minu elud" näitab, kuidas Kangilaskit kujundavad Eesti Vabariigi aegsed kultuurihoiakud, mis seguvad nõukogude propaganda ning tema enda karjääri ja huvidega. "Ja veelkord, arvestada tuleb konteksti."
"Eesti Novell 2023" (Eesti Jutt MTÜ)
"See on hästi demokraatlik sari, sest seal on autoreid klassikutest kuni alustavate tegijateni, värskes kogumikus on ka näiteks 15-aastase Anastassia Kuznetsova üks esimesi lühijutte," selgitas ta ja lisas, et "Eesti Novell 2023" on ka sisu mõttes väga mitmekesine. "Siin on nii-öelda klassikalisi novelle, aga ka võru murdes jutustusi ja hoopis žanripiiride üleseid laasta, nii et ka selles mõttes on see väga vahva."
"Aga mis nii vahva ei ole, on see, et see raamat räägib väga palju murest ja kurbusest, siin on sellist eksistentsiaalset ängi, siin on palju olmeängi, aga õnneks tulevad vahele heledamad laigud, kuidas nendest kompleksidest üle saada, mulle näiteks Katrin Tegova novell meeldib väga, kuidas lennureis võib aidata inimesel muredest üle saada," sõnas Tiit Pruuli.
Toimetaja: Kaspar Viilup, intervjueeris Owe Petersell
Allikas: "OP"