Allilmas käimine on nagu sukeldumine iseenese sisemusse – soonestikud, soolestikud, voolud, hargnemised, sõlmumised, trombid. Lihaste ja vere tuksed. Keemilised ja elektrilised värinad. Judinad, lainetused, pursked. Imelikud maitsed. Veider on tunda, kuidas sinu enda sisemuses askeldavad erinevad elud, et sa ise oledki kõik need erinevad elud.

Seal allilmas saad aru, et mingit põrgut ei ole olemas. Maa-alune on lugematute elude kihisev ringtants. Juurestikud põimuvad omavahel ja kasvavad kokku seeneniidistikega. Putukad ja nematoodid, mikroskoopilised elukad, keda on erikujulisi lugematul hulgal, lagundavad surevat ja kõdunevat toitvateks piisakesteks, uueks eluks. Heegeldatakse eriskummalisi suhtevõrgustikke, luuakse liite ja pingekoldeid. Ussikesed õhutavad seda sooja sauna, mullamikroobid ja seenetused sooritavad keemilisi akrobaaditrikke.

Allilm on hargnevate teede aed, pehme, soe ja niiske. Kõik mullitab ja kõduneb aegluubis, kasvab üksteisest läbi, vahetab ainet ja meelemärkust. Allilmas imetakse lõputus suudluses üksteise elumahlasid, surm tõlgitakse sünniks ning luditakse eluringi tagasi.

Näitus jääb avatuks 10. juulini.